Otsingu tulemused

2010. aasta alguses jätkus koos töötuse kasvuga ka toimetulekuraskustes inimeste arvu kasv. Oluliselt suurenes surve sotsiaalkaitsesüsteemile. Aasta teine pool aga näitas paranemise märke nii tööturul kui ka inimeste toimetulekus. Eesti 2010. aasta majandusnäitajaid vaadates tundub, et kriis on ületatud. Kuigi tööstustoodangu mahu ja ekspordi kasv ei ole kaugeltki ainukesed tegurid, mis mõjutavad tööturgu ja inimeste toimetulekut, saab neid pidada suunanäitajaks. Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt 2010. aastal püsivhindades 3%, kuigi alles aasta varem oli langus 14%

Viimasel ajal päevakorrale kerkinud pensionite arutelus ei vaadelda pensionisüsteemi tervikuna, vaid ühte osa sellest – vanaduspensione. See lähenemine on mustvalge ja põhineb lihtsustatud skeemil — on töötajad, kes peavad üleval (vanadus)pensionäre ja siis lähevad need töötajad pensionile ja töötajad peavad neid ülal. Tegelikkuses töötas 2015. aastal iga kolmas pensionär ja iga viies töötaja oli pensionär.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Alates II kvartalist hakkas SKP võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga järk-järgult kasvama ning IV kvartalis oli SKP kasv täpsustatud andmetel 6,7%.

20.10.2010 ÜLEMAAILMSE STATISTIKAPÄEVA PUHUL Statistika tungib üha enam ka tänapäeva ellu. Andmed on aluseks valitsuse, ettevõtete ja kogu ühiskonna otsuste langetamisel ja võimaldavad märgata jõudusid ja trende, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Ban Ki Moon, ÜRO peasekretär, avaldus ülemaailmse statistikapäeva puhul Ülemaailmne statistikapäev on korraldatud ÜRO eestvedamisel ning on mõeldud kaasaegse ühiskonna toimimiseks vajalike andmete, info ja teadmuse ning kõige selle eest hoolt kandvate organisatsioonide ja inimeste esiletõstmiseks. Globaalses statistikasüsteemis on aastakümneid

Aastakeskmine vanaduspension kerkis 2012. aastal 313 euroni, ent hinnatõus kärpis pensioni ostujõudu ja reaalpension vähenes 1,3%.

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Statistikaamet koostas võrdleva ülevaate lastest ja noortest Eestis, et välja selgitada, kui suurt sihtrühma teema-aasta eelkõige hõlmab.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest

Keskmine brutokuupalk oli 2011. aasta IV kvartalis 865 eurot ja brutotunnipalk 5,19 eurot, teatab Statistikaamet. 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 7,4%.