Aastas langeb veerand elanikkonnast kuriteo ohvriks
Statistikaameti turvalisuse uuringu tulemustel langeb Eestis aasta jooksul mõne kuriteo ohvriks 26% täiskasvanud ehk 15–74-aastasest elanikkonnast.
2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada elanike vastu suunatud kuritegevuse ulatust. Uuringus osales enam kui 4000 inimest üle Eesti. Küsimused puudutasid peamiselt viimase 12 kuu jooksul aset leidnud juhtumeid.
Uuringu tulemustel langeb aastas kuriteo ohvriks ligi 274 000 inimest
„Elanikkonna küsitluse andmed ei ole otseselt võrreldavad politsei poolt registreeritud kuritegude arvuga, kuna küsitluses võib vastaja märkida kuriteona ka selliseid juhtumeid, mida seaduses määratletakse väärteona või mille puhul seaduse tähenduses puudub kuriteo koosseis“, märkis analüütik Kutt Kommel. „Teatav osa erinevustest on seletatav ka sellega, et kõigist toime pandud kuritegudest politseile ei teatata — valdavalt on selle põhjuseks asjaolu, et juhtunut ei peeta piisavalt oluliseks,“ lisas ta.
Varavastaste kuritegudega puutus aasta jooksul kokku 232 000 inimest ehk 22% täiskasvanud elanikkonnast. Varavastastest kuritegudest esines kõige sagedamini autovandalismi ning varguseid suvilast, maakodust või aiamaalt — kumbagi ligi 67 000 korda. Sageduselt järgnesid vargused autodest. Kõige vähem esines mootorratta, motorolleri või mopeedi vargusi, mida oli kokku veidi üle tuhande.
Vägivallakuritegude ohvriks langes aastas 88 000 inimest ehk 8% täiskasvanud elanikkonnast. Vägivallakuritegude puhul langes 24 000 inimest kallaletungi ja 22 000 röövi ohvriks. 21 000 inimest ähvardati vägivallaga ja sama palju langes füüsilise ahistamise ohvriks. Verbaalset ahistamist oli kogenud ligi 38 000 inimest.
Kuritegude ohvriks langesid enam linnades elavad inimesed, ohvrite seas oli suurem mitte-eestlaste osatähtsus. Teistest enam langesid kuritegude ohvriks 20–29-aastased, kõige väiksem oli ohvrite osatähtsus 60–74-aastaste hulgas. Naiste ja meeste puhul olulisi erinevusi kuritegude ohvriks langemise ulatuses ei olnud.
Igale kümnendale eestimaalasele pakuti küsitlusele eelnenud aasta jooksul vähemalt korra narkootikume, 22%-l küsitletutest oli tuttavate hulgas narkootikumide tarvitajaid. Narkomaaniast tulenevate probleemiga on kokku puutunud 21% eestlastest ning 55% mitte-eestlastest. Võrreldes ülejäänud Eestiga on kokkupuutunuid tunduvalt enam Harju ning Lääne- ja Ida-Viru maakonnas.
Tarbijapettustega puutus aasta jooksul kokku 186 000 inimest, enam probleeme pettustega oli mitte-eestlastel ning Lääne - ja Ida-Viru maakonna elanikel.
Võrreldes aastatel 1993–2004 Eestis korraldatud ohvriuuringutega näitas Statistikaameti uuring peaaegu kõikide kuriteoliikide puhul langustrendi. 2000. ja 2004. aastal korraldatud küsitluste kohaselt langes aasta jooksul kuritegude ohvriks kolmandik küsitletutest.