Rahvastikustatistikast pensioniea tõstmise valguses

Blogi
Postitatud 7. mai 2010, 9.25

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel. Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle. Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja ränne. Ränne on rahvastikustatistika jaoks suurim peavalu ning praeguste rahvastikuandmete kasutamisel tuleb puudustega rändesündmuste hõlmamisel arvestada. Niisiis on pensioniea tõstmise valguses oluline prognoosida rahvastiku struktuuri 10, 20, 30 ja 40 aasta pärast. Selleks on abiks interaktiivne rahvastikupüramiid. Prognooside tegemisel on oluline eelduste õige valik ja täpsus. Eeldusi tuleb teha sündimuse, suremuse ja rände kohta. Summaarne sündimuskordaja (elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul) peab rahvastiku säilimiseks olema vähemalt 2,1. Aastatel 1970–1980 oli see vahemikus 2,01–2,26 ning langes 1990. aastate suurte ühiskondlike ümberkorralduste ajal 1,28-ni. Uue sajandi esimesel kümnendil on kordaja hakanud taas tõusma ja oli 2008. aastal 1,66. Statistikaameti rahvastikuprognoosis on eeldatud, et kordaja kasvab ja jõuab 21. sajandi keskpaigaks eelmise sajandi seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate tasemele. Suremuse üldkordaja (surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta) kasvas 1990. aastate esimesel poolel järsult ning on seejärel langenud 1985. aasta tasemele. Oleme lähtunud eeldusest, et suremus väheneb ka edaspidi, mis toob kaasa oodatava eluea aeglase tõusu. Rände prognoosimisel kasutame kaht stsenaariumi. Esimese puhul sisseränne tasakaalustab väljarände (rändesaldo on 0) ja teise puhul on kuni aastani 2013 rändesaldo negatiivne (väljaränne ületab sisserännet), seejärel kuni aastani 2026 kasvavalt positiivne (sisseränne ületab väljarännet) ning edaspidi alanevalt positiivne kuni sisse- ja väljarände tasakaalustumiseni 21. sajandi keskel. Muidugimõista vajavad sellised eeldused regulaarset ülevaatamist. Kui võtame tinglikult pensionieaks 65 aastat, siis saame ülaltoodud eelduste tulemusel arvutada töötava rahvastiku ja pensioniealiste suhte (20–64-aastased / 65-aastased ja vanemad). Kõrgeim näitaja jääb 1980. aastate keskpaika (5,3). Ehk siis 1980. aastate keskpaigas oli 5,3 tööeas inimest ühe pensioniealise kohta (kuigi tol ajal oli tegelik pensioniiga madalam — naistel 55 ja meestel 60). Praeguseks on tööealiste ja pensioniealiste suhe juba ebasoodsam (3,6) ning prognoosi kohaselt muutub järjest ebasoodsamaks 2030 (2,7), 2040 (2,6), 2050 (2,2). Kümne aasta vältel ei ole vanuserühmade 20–64 ja 65+ rahvaarvu omavaheline suhe palju langenud, kuid siiski, 3,9-lt 3,6-le. Selle sajandi esimesse kümnendi majandusse jäi nii tugeva kasvu kui ka korrektsiooni periood. Kümnendi teisel poolel (2005–2009) kasvas keskmine vanaduspension jõudsalt (keskmiselt 16,5% aastas), mis ületab selgelt tarbijahindade tõusu (keskmiselt 5,1% aastas). 2009. aastal oli Eesti majanduse kogutoodang 23% kõrgem kui 2005. aastal (koos hindade tõsuga), mis ühtlase kasvu puhul tähendaks, et majandus kasvab aastas keskmiselt 5,3%. Järeldusena võib ütelda, et vanaduspensionide osatähtsus majanduse kogutoodangust on viimastel aastatel kasvanud. Väga oluline näitaja on keskmise vanaduspensioni ja keskmise netopalga suhe. 2009. aasta keskmine palk on küll veel avaldamata, kuid kasutades avaldatud kvartalinäitajaid võib ütelda, et 2008. ja 2009. aastal on keskmine pension kasvanud palkadest kiiremini ning pension moodustab üle 40% netopalgast (2009. aastal koguni 47%). Seega võib ütelda, et vanaduspension on viimasel paaril aastal kasvanud kiiremini kui kogu majanduse toodang, palgad ja tarbijahinnad. Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks ütleb, et keskmine pension peaks olema vähemalt 40% palgast. Rahvastikuprognoose vaadates tundub pensioniea tõstmine loogiline, sest rahvastik vananeb ja elab kauem. Pensioniealisi on rahvastikus järjest rohkem ja tööealiste osatähtsus väheneb. Pensionäride elatustaseme säilitamiseks on pensionid tõusnud.  Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor