Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul kasvas kaupade eksport ja import esimeses kvartalis 4%, teises kvartalis kasv hoogustus – kaupu eksporditi 13% ja imporditi 11% rohkem kui aasta varem. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 10,1 miljardi ja imporditi ligi 12 miljardi euro eest. „Kõige enam eksporditi esimesel poolaastal elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, imporditi aga elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Peamised ekspordipartnerid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi ning impordipartnerid Soome

Statistikaameti andmetel peatus veebruaris Eesti majutusettevõtetes ligi 100 000 turisti, kes veetsid seal kokku 187 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid 57% vähem.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted septembris 2% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang töötlevas tööstuses 2%, energeetikas 5% ja mäetööstuses 8%.

Statistikaameti andmetel peatus juulis majutusettevõtetes 381 000 turisti, mis on kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv suurenes nii eelmise kui ka üleelmise aasta juuliga võrreldes, välisturiste oli varasemast jätkuvalt oluliselt vähem.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 594 miljonit eurot. Eelmise aasta veebruariga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted jaanuaris 1% rohkem toodangut kui 2020. aastal samal ajal. Sektoriti vähenes toodang vaid mäetööstuses 13%, töötlevas tööstuses jäi samale tasemele ja energeetikas kasvas 33%.

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aastal võrreldes 2020. aasta keskmisega 8,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 3,0%, võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga oli tõus rekordiline – 14,7%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2022. aasta esimeses kvartalis 7,1% võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga ning 21% võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga.