Otsingu tulemused

Eile avaldatud rahva- ja eluruumide loendustulemustest eluruumide osas selgus, et Eestis on asustatud ehk püsielanikega eluruume kokku 557 146. Koduta inimesi, kellel puudub isiklik või üüritud eluase või mõni muu alaline majutusvõimalus, on loenduse andmetel kokku enam kui tuhat.

Tänaseks, 19. jaanuariks on rahvaloenduse e-küsitluse põhjal loendatud ligi 500 000 inimest ehk 37% kogu Eesti rahvastikust. Statistikaamet ootab veel laupäevani kõiki Eesti inimesi täitma loenduse lühikest e-ankeeti, mis võtab aega kõigest viis minutit inimese kohta.

Statistikaameti eestvedamisel esmakordselt valminud suhteuuring* viitab mitmetele murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes. Uuringu tulemustest selgus, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes.

Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2024 Eesti rahvaarv 1 366 491, mida on 607 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 10 721 ja suri 15 832 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus Eestisse 20 209 ja Eestist lahkus 14 491 inimest. Võrreldes aasta varasemaga on vähenenud sündide, surmade ja sisserändajate arv, kasvanud aga väljarändajate hulk.

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri (TÖR) andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.