Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.
2009. aasta lõpuks oli Eestis töötuid mitu korda enam kui aasta tagasi, samuti oli vähenenud hõivatute arv. Tööturul kiirete muutuste põhjused on ennekõike majanduses: ahenesid ekspordivõimalused, vähenes toodang ja kaubandus kiratses. 2008. aasta teise poole ja 2009. aasta trendid kinnitavad, et naistel oli võrreldes meestega ligi kaks korda väiksem tõenäosus töötuks jääda. Meeste töötuse on sel ajavahemikul tõusnud naiste omast tunduvalt kiiremini. Oluline töötuks jäämise mõjutaja on ka haridus. Kõige haavatavamad on olnud põhi- ja üldkeskharidusega inimesed. Üldkeskharidusega inimesed on
Statistikaamet kuulutas välja konkursi aasta lõpul algava 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse 15 ringkonnajuhi leidmiseks. Ringkonnakeskused üheksas linnas üle Eesti alustavad tööd augustis, ringkonnajuhiks saab kandideerida kuni 5. juunini.
I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine
Pidevalt arenevas maailmas saab haridus aina olulisemaks. Kui veel sadakond aastat tagasi piirdus paljude haridustee vaid lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamisega, siis nüüd tuleb õppuritel teha kaalukaid erialavalikuid, mis mõjutavad edasist karjääri ja eluteed. Laste ja noorte kultuuriaasta puhul uuris Statistikaamet, missugustel erialadel noored tänapäeva Eestis õppida eelistavad ja kuidas nende valikud vanemate õppurite omadest erinevad.
Eestis kulutati 2012. aastal teadus- ja arendustegevusele 380,7 miljonit eurot, seda oli 3,7 miljonit eurot ehk 1% vähem kui 2011. aastal, teatab Statistikaamet.
Teadus- ja arendustegevuse kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti jõudis Eestis 2010. aastal uue tähiseni — 1,63%, aasta varem oli näitaja 1,43%, teatab Statistikaamet. Paranenud tulemuse oluline mõjutaja oli õlitööstus ja seal tehtud investeeringud tehnoloogiliseks arenduseks.
Eesti tööturul on majandussurutise tõttu kõige enam kannatanud 15–24-aastased, kelle töötus kasvas 2009. aasta I kvartalis eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes enam kui kolm korda, teatab Statistikaamet.