Otsingu tulemused

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-526-7 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 436 lk Ilmus: 26.07.2013 Korrigeeritud: 05.08.2013 Mida tõi Eestile 2012. aasta? Traditsiooniliselt annab statistika aastaraamat ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2012. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Kokkuvõtliku pildi majanduses ja ühiskonnas toimunud muutustest pakub majandus- ja sotsiaalülevaade, samuti Eestit iseloomustavad teemakaardid. Iga käsitletava valdkonna kohta on aastaraamatus ülevaatlik artikkel, mida täiendavad tabelid ja joonised. Eesti kohta maailmas

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas. Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid

Statistikaameti andmete kohaselt oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2019. aasta novembris 628 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aasta novembriga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.