Otsingu tulemused

Kasvava metsa väärtuse arvutamine

Kuupäev 16.04.2019

Artikkel

Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.

Ehitushinnaindeks

Valdkond

Mis uuring see on? Uuringu eesmärk on anda teavet ehitushindade muutumise kohta ajas, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduses toimuvat. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Antud uuringu raames töötatakse välja majandusnäitajad, mis annavad infot ehituse ja teehooldusega tegelevate ettevõtete tootjahindade muutumisest ajas. Samuti on hinnaindeksid olulised Eesti majanduse arengu jälgimiseks kasutatavate

Möödunud aastal saabus Eestisse oluliselt rohkem inimesi kui siit lahkus

Kuupäev 12.05.2022

Artikkel

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.

Kes tahab elada minevikus, ostab maja

Kuupäev 24.07.2020

Artikkel

Kinnisvara soetades ei osteta enamasti üksnes elamis- või äripinda ega asukohta, vaid lisaks emotsioone, staatust, kuuluvust ühiskonda, ajaloolist pärandit, traditsioone ja veel palju muud. Sellest lähtuvalt on Eesti elamispindade turul praegu tekkinud valik ajaloolise ja ratsionaalsotsialistliku elustiili vahel.

Palgarakendusse lisandusid 2020. aasta neljanda kvartali mediaanpalgad

Kuupäev 16.02.2021

Artikkel

Statistikaameti palgarakendus täienes möödunud aasta neljanda kvartali mediaanpalkade andmetega. Aasta lõpu andmed näitavad, kas ja kuivõrd palgatase majutuse ja toitlustuse tegevusala ametites taastus ning millised muutused toimusid meditsiinisektoris.

Riiklik statistika ja Euroopa statistika

Sisuleht

Mis on riiklik statistika? Riiklik statistika on avalik teave, mis kajastab ühiskonna olukorda ja muutusi. Riiklikku statistikat tehakse riikliku statistika seadus e alusel ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 toodud põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest lähtudes. Riiklik statistika lähtub ühiskonna huvidest või Euroopa Liidu statistikaprogrammist ja seda tehakse statistikaprogrammi osana v õi programmivälise tellimustööna . Riiklik statistika on vajalik arengukavade ja prognooside koostamiseks, poliitikate kujundamiseks, teadus- ja rakendusuuringuteks ning teadmuspõhiste

Rahvastikuprognoos

Valdkond

Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega

Eesti statistika ajalugu

Sisuleht

Eesti statistika ajaloo tähtsündmused 2024 Pühendume ettevõtjate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Selle tulemusel ei pea Eesti ettevõtjad esimestena Euroopa Liidus enam esitama andmeid kauba saabumise kohta, vähendades sellega paljude ettevõtjate halduskoormust keskmiselt kolmandiku võrra. Korraldame Euroopa statistikasüsteemi konverentsi DGINS . Antud konverentsi korraldamise eest pälvitakse Tallinna linna tunnustuse, kui 2024. aasta üks silmapaistvamaid konverentse. 2023 Keskendume kliendikeskse tulevikuvaate kujundamisele ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamise

Iga neljas ELi ja iga viies Eesti täiskasvanu ei ole kunagi internetti kasutanud

Kuupäev 22.12.2011

Artikkel

Eurostati andmetel polnud 2011. aastal Euroopa Liidu (EL) 16–74-aastastest 24% kunagi internetti kasutanud, Eestis 20%. Internetti mittekasutanuid oli kõige rohkem Rumeenias ja kõige vähem Rootsis. Kui Rumeenias polnud internetti kasutanud iga teine, siis Rootsis iga kahekümnes 16–74-aastane. Internetti mittekasutanud elanikke jääb küll iga aastaga vähemaks, aga vähenemise tempo on aeglustumas. Siiski peetakse EL-is reaalseks eesmärki, et 2015. aastaks on internetti mittekasutanud 16–74-aastaste osatähtsus vähenenud 15%-ni. Internetikasutuse sagedust mõjutab vanus ja haridustase 2011. aastal