5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta
Jalgpall ühendab Eestis tuhandeid lapsi, noori ja täiskasvanuid. Sellel nädalal lõppeva jalgpalli MMiga seoses toome välja 5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta.
Mais peatus majutusettevõtetes 5% rohkem turiste kui aasta varem
Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta mais majutusettevõtetes ligi 320 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 9% rohkem kui mullu, siseturistide arv jäi aga eelmise aastaga samale tasemele.
Sündimus madalseisus: mis paneb ühed lapsi saama, teised aga ootama?
Statistikaameti andmetel püstitas sündimus Eestis 2025. aastal uue negatiivse rekordi: sündis vaid 9240 last, kellest 4798 olid poisid ja 4442 tüdrukud. Selle valguses vaatame veidi põhjalikumalt, kes otsustavad Eestis lapsi saada ja millistel põhjustel otsustab osa eestimaalasi laste saamisest loobuda või seda edasi lükata.
Statistikaamet tuletab ettevõtetele meelde: EKOMARi esitamise tähtaeg on juuli alguses
Statistikaamet palub EKOMARi valimisse kuuluvatel ettevõtetel esitada 2025. aasta andmed juuli alguses. EKOMARi küsimustik on üks olulisemaid iga-aastaseid statistikatöid, millega kogutakse detailseid näitajaid ettevõtete tulude ja kulude struktuuri, finantsseisu ning investeeringute kohta.
Tööstustoodangu tootmine püsis novembris samal tasemel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta novembris püsivhindades pea sama palju toodangut kui 2023. aasta samas kuus, toodang kahanes 0,1%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,5%, kuid kahanes mäetööstuses 2,3% ja energeetikas 15,3%
Jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenes aastaga 1% võrra
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta novembris 884 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 1%.
Statistikatöö sai 20-aastaseks – intervjuu juubilariga
Miks kuulub minu ettevõte jälle statistikaameti valimisse?
Selle nädalal alguses saatis statistikaamet teavitused 25 000 Eesti ettevõttele, kellelt amet ootab tuleval aastal andmeid. Statistikaameti klienditoele saabunud kirjades küsivad ettevõtjad sageli, miks jälle minu ettevõte – palun küsige kelleltki teiselt! Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabuski sõnul on juhuvalimisse sattudes kindel arv ettevõtteid valimis mitu aastat järjest, et tagada avaldatava statistika stabiilsus ja mõõta trendi.
Eluaseme hinnaindeks langes kolmandas kvartalis võrreldes eelnevaga 0,5%
Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,5%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks 6,4%.
Töötlevas tööstuses tõusid hinnad mitmendat kuud järjest
Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 0,1%.
Iga viies abielu Eestis sõlmitakse erinevast rahvusest inimeste vahel
Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud. Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3% kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22%-ni.
Kulutused teadus- ja arendustegevusele on ajaloo suurimad
Statistikaameti andmetel oli teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht 2023. aastal 702 miljonit eurot, mis on 9% võrra enam kui aasta varem. Teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 1,84% ehk viimaste aastate kõrgeim.
Kolmandas kvartalis kasvas bussisõitjate arv rahvusvahelistel liinidel pea veerandi
Statistikaameti andmetel kasvas maismaaühistranspordi kasutamine kokku kolmandas kvartalis aastaga 1%. Bussisõitjate arv suurenes võrreldes 2023. aasta sama ajaga maakonnaliinidel (koos vallaliinidega) 6%, kaugliinidel 2% ja rahvusvahelistel liinidel 24%. Sõitude arv linnaliinibussidel jäi ligikaudu samaks, juhu- ehk tellimusvedude kasutamine kahanes 8%. Rongiga sõideti kolmandas kvartalis 8% vähem kui mullu.
Teenindussektori osakaal Eesti majanduses oli 2023. aastal rekordiline
Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.