Eelmisel aastal suurenes enim jõevähi ja kalamarja müük
Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2020. aastal 1039 tonni kaubakala ja -vähki, kokku rohkem kui 4 miljoni euro väärtuses. Kõige enam kasvas kalamarja turustamine, mida müüdi rekordilises koguses.
Möödunud aastal vähenes kalakasvatusettevõtete müüdud kala ja vähi kogus võrreldes 2019. aastaga 30 tonni võrra. Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis aastaga 3,5 eurolt 3,8 eurole. Kala- ja vähikasvatuse müügimahud on viimastel aastatel üldiselt kasvanud.
Statistikaameti analüütiku Swen Petersoni sõnul on vikerforell jätkuvalt Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik, mille osatähtsus suureneb aasta-aastalt. „Eelmisel aastal müüdi 870 tonni vikerforelli, kokku peaaegu 3 miljoni euro eest ja see moodustas pea 85% kogu müüdud kasvatatud kala kogusest,“ lisas Peterson.
Harilikku jõevähki turustati ligi 1,1 tonni ehk 17% rohkem kui 2019. aastal. Kõige enam müüdi jõevähki aga 2009. aastal, kui selle kogus oli peaaegu 2 tonni.
Vikerforellile ja harilikule jõevähile lisaks kasvatatakse ning müüakse Eestis teisigi kalaliike: linaskit, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, säga, tuurlasi (siberi ja vene tuura), valgeamuuri jt.
Toidukalamarja turustati 10,5 tonni ehk ligikaudu kahe kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem. Kalamarja müüdi veidi enam kui 290 000 euro eest, mis on kõigi aegade suurim müüdud kogus.
Vaata ka kalanduse valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.