Rohemajandus otsib inimeste vajaduste ja loodusvarade säilimise tasakaalu. Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine ja ökodisain peaksid tagama, et inimkonna tegevus ühildub paremini loodusliku aineringega ega koorma loodust. Rohemajanduse statistika annab ülevaate keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodangust; ekspordist; tööhõivest; loodud lisandväärtusest; osatähtsusest kogumajanduses. Statistikale tuginedes saab riik otsustada, kuidas ressursse säästvalt majandada. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist
Juuli on alati olnud paari minemiseks eelistatuim kuu ning homme kalendrist vastu vaatav kuupäev 22.07.2022 võib kaasa tuua järjekordse pulmasaju. Kuigi tänapäeval abiellutakse vähem kui 20 aastat tagasi, on käesolev aasta näidanud abiellumise trendi tõusu. Rahvaloenduse lehelt saab näha, kuidas on Eesti elanike perekonnaseis kolme rahvaloenduse andmete põhjal muutunud.
Kui suur on ebavõrdsus Eestis ja kuidas see on jaotunud? Analüüsi käigus valmis 11 isikuprofiili, et ilmestada ühiskondlikke lõhesid ja ebavõrdsust Eestis. Profiili kirjeldamisel võeti arvesse nii leibkonna tüüpi ja laste arvu leibkonnas kui ka vanust, sugu, haridust, rahvust, elukohta, puudeid ja nende raskusastet, sissetulekuid, hõivet, saadud toetusi, töökoha kaugust elukohast, terviseseisundit ja eluga rahulolu.
Vana-aasta viimasest päevast 31. märtsini toimub üheksas Eesti omavalitsuses 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) prooviloendus, mille käigus katsetatakse loenduse korraldust, väljatöötatud metoodikat ja infosüsteemi, teatab Statistikaamet. Esmakordselt on võimalik end ise loendada ka interneti teel.
Miks muutus alkoholi hinnavahe Eestis ja Lätis korraga nii väljakannatamatuks, et alkoholi ostmine Lätist kujunes väga populaarseks? Kuidas saaks sellist ostukäitumist muuta ja kuidas peaks majanduspoliitika olema kujundatud, et sarnaseid olukordi vältida?
Varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille puhul ei ole uurijad alati üksmeelel, mida varimajanduse all silmas pidada ja kuidas seda mõõta. 2014. aastal moodustas varimajandus Eesti SKP-st erinevate metoodikate järgi 3–26%.