Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eestis on kõige enam kulturismi ja fitnessi harrastajaid

Kuupäev 05.03.2021
Artikkel
Eesti spordiklubisid külastas eelmise aasta lõpu seisuga regulaarselt 177 400 harrastajat, kellest enam kui pooled olid alla 20-aastased noored. Ehkki mehed treenivad klubides rohkem, on viimastel aastatel üha kiiremini kasvanud ka naisharrastajate arv.

Üksikvanematest Eestis

Kuupäev 30.01.2014
Artikkel
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%. Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega. Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%). Kolmandik kõigist

Eestlaste sündimus suureneb

Kuupäev 11.05.2011
Artikkel
Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes. 2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate

Tarbijahinnaindeks

Valdkond
Mis uuring see on? Statistikatöö eesmärk on anda teavet tarbekaupade ja teenuste hindade muutumisest Eestis, mis võimaldab jälgida ja hinnata Eesti majanduse arenguid. Kelle tellimusel seda uuringut korraldatakse? Antud uuring on Euroopa Liidu tellimus. See viiakse läbi kõikides EL liikmesriikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete võrreldavuse. Miks need andmed on vajalikud? Uuringu tulemusi kasutavad oma töös Rahandusministeerium, Eesti Pank, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Sotsiaalministeerium. Samuti erinevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Majanduskoostöö ja

Õhk

Valdkond
Eesti on üks puhtama õhuga riike maailmas. Siiski aga tekib ka meil õhusaastet. Saastunud õhk on arvestatav keskkonnaoht inimeste tervisele. Kõige kahjulikumaks peetakse imepeeneid saasteosakesi, mis tekivad sõidukite heitgaasidest, põlemisprotsessist ja keemilistest reaktsioonidest atmosfääris. Statistika annab ülevaate Eestis õhku paisatud heitmete kogustest ja nende päritolust, näiteks keemiliste ja orgaaniliste ühendite heitkogustest ja peenosakeste mahust; happevihmade põhjustatud gaaside heitkogustest. Õhusaasteainete heitkoguste andmeid kasutatakse arengu- ja tegevuskavade koostamisel