2010. aasta iive oli üle 20 aasta taas positiivne
Täpsustatud andmetel sündis 2010. aastal 35 inimest rohkem kui suri, teatab Statistikaamet. Eesti rahvaarv 1. jaanuar 2011 oli 1 340 194.
2010. aastal sündis 15 825 ja suri 15 790 inimest. Viimati ületas sündide arv surmade oma 21 aastat tagasi 1990. aastal.
2010. aastal sündis varasema aastaga võrreldes 62 last rohkem, kuid sündide arv oli siiski ligikaudu 200 võrra väiksem viimase kümnendi rekordilisest 2008. aasta sündide arvust, kui sündis üle 16 000 lapse.
Seevastu on surmade arv olnud pidevas languses viimased kolm aastat ning 2010. aastal suri 291 inimest vähem kui aasta varem. Seega on positiivne iive saavutatud suuresti tänu surmade arvu vähenemisele.
Sünnid, surmad ja loomulik iive, 1990–2010
Mehi elas Eestis 2011. aasta alguses 617 757 ja naisi 722 437. Maakondadest jätkus Harjumaa ning Tartumaa rahvastiku kasv loomuliku iibe tõttu.
| Maakond | Rahvaarv |
|---|---|
| Kogu Eesti | 1 340 194 |
| Harju maakond | 528 468 |
| Hiiu maakond | 10 000 |
| Ida-Viru maakond | 167 542 |
| Jõgeva maakond | 36 550 |
| Järva maakond | 35 963 |
| Lääne maakond | 27 283 |
| Lääne-Viru maakond | 66 861 |
| Põlva maakond | 30 778 |
| Pärnu maakond | 88 327 |
| Rapla maakond | 36 652 |
| Saare maakond | 34 577 |
| Tartu maakond | 150 535 |
| Valga maakond | 33 889 |
| Viljandi maakond | 55 275 |
| Võru maakond | 37 494 |
Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu. Sündidena lähevad rahvastikuarvestuses arvesse ainult elussünnid.
Esialgse rahvaarvu ja loomuliku iibe avaldas Statistikaamet 21. jaanuaril. Täpsustatud andmed erinevad esialgsetest arvudest seetõttu, et jaanuaris avaldatud sünni ja surma andmed põhinesid registreerimise kuul. Täpsustatud andmete aluseks on sündmuse toimumise tegelik kuu.
Eestis on käibel kaks rahvaarvu, Statistikaameti avaldatav ja rahvastikuregistri põhine. Statistikaameti avaldatav rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Rahvastikuregistris on aluseks nn sissekirjutus. Loendusandmeid peetakse rahvusvaheliselt täpsemaks kui registri andmeid, sest elukoha registreerimisel võib inimestel olla mingeid põhjuseid andmete moonutamiseks. Samas halvendab Statistikaameti andmete kvaliteeti pikk aeg, mis on möödunud viimasest loendusest ja see, et rahvaarv ei sisalda sise- ja välisrännet. Seetõttu on väga oluline, et 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus (REL 2011) õnnestuks ning pärast seda saaks üle minna ühele rahvaarvule.
REL 2011 toimub 31.12.2011–31.03.2012 ja viiakse läbi kombineeritud meetodil: 31.12.2011–31.01.2012 saavad alalised elanikud vastata küsimustikule internetis ja neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad 16.02–31.03.2012 rahvaloendajad.