Otsingu tulemused

Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Statistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2019. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,4%.

Kui jõukad ja terved on Eesti inimesed 15 aasta pärast? Kui rahulolev ja haritud on meie rahvas? Kui turvaliselt me end oma riigis tunneme? Tõetamm avab kaardid, mis on Eesti suurplaan aastaks 2035.

Tallinnas oli elanike keskmine brutotulu 2019. aastal 1444 eurot kuus. Linnaosadest oli teenitud tulu kõige suurem Kesklinna (1779 eurot) ja kõige väiksem Lasnamäe elanikel (1224 eurot).

Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010. 2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud.