Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta I poolaastal Eesti kogu kaupade väljavedu Venemaale brutokaalus 546 tuhat tonni. Alates 2013. aastast on väljavedu Venemaale vähenenud üle 60 %.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2023. aasta oktoobriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide, vaba aja ning telefoniteenustega seotud hinnamuutused. „Toidukaupadest kergitas indeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes enim mittealkohoolsete jookide kallinemine 20,4%, samuti puuviljade 12,4% ning köögiviljade 5,5% hinnatõus. Suhkur oli 23,3% ning kala ja kalatooted 4,6% odavamad,“ täpsustas Veski. Bensiin oli oktoobris 11,3% ja diislikütus 12,9% odavam kui 2023. aasta oktoobris. Elekter oli 2,6% odavam

2018. aastal suurenes Eestis kaupade eksport võrreldes 2017. aastaga 12% ja import 10%. Enim mõjutas kaubavahetuse suurenemist mineraalsete toodete eksport ja import. Kaupu eksporditi jooksevhindades 14,4 miljardi ja imporditi 16,2 miljardi euro eest.

Statistikaamet liigub jõudsalt ühe andmebaasi kasutamise suunas. Alates selle aasta sügisest saab enamiku statistikat kätte andmebaasist andmed.stat.ee. Seejärel jäävad vaid mahukad väliskaubanduse andmetabelid andmebaas.stat.ee keskkonda, kuni statistikaamet leiab nende avaldamiseks sobivaima lahenduse.

Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Müügimaht kahanes veel 9% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3% muudes spetsialiseerimata

Möödunud sügisest alates leiab riikliku statistika mugavalt üles statistikaameti uuenenud andmebaasist andmed.stat.ee. Andmebaasi andmed.stat.ee viiakse üle suurem osa kogu statistika avaldamisest, mille tulemusena ei uuendata andmebaas.stat.ee-s enam kõiki andmetabeleid ja muutub ka rakendusliideste suunamine.

Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta I poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.

Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Ettevõtjate aja säästmiseks läheb statistikaamet väliskaubanduse andmete kogumisel 2025. aastaks üle vaid ekspordi andmete küsimisele. Lihtsustatud andmekogumisele minnakse üle järkjärgult kolme aasta jooksul.