Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,1% ja võrreldes 2012. aasta detsembriga 1,4%, teatab Statistikaamet.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,4% ning võrreldes eelmise aasta novembriga 1,5%, teatab Statistikaamet. Nii kuu- kui ka aastamuutust mõjutasid enim eluasemekulutused.

Statistikaameti andmete kohaselt tõusis 2019. aasta tarbijahinnaindeks 2018. aasta keskmisega võrreldes 2,3%.

Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2023. aasta teises kvartalis 2,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 4,6% ja teenused 10,4% kallimad.

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus mais võrreldes aprilliga -0,7% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga -1,7%. Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 2,0% odavamad.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga samale tasemele ja muutus võrreldes eelmise aasta juuliga -0,9%. Kaubad olid eelmise aasta juuliga võrreldes 0,2% ja teenused 2,0% odavamad.

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)