Otsingu tulemused

2009. aasta IV kvartalis tuli majanduslikult toime alla poole 15–74-aastasest elanikkonnast, kaks aastat varem oli oma majanduslikus toimetulekus veendunuid 60%, teatab Statistikaamet.

Kuigi kogu Euroopa ning USA ja Jaapani tööstus pole veel saavutanud 2005. aasta taset, on viimaste kuude areng märkimisväärne. 2010. aasta algusest on tööstustoodang suurenenud nii Euroopa Liidus kui ka eurotsoonis. Kui USA tööstustoodangu kasv liikus selle aasta esimestel kuudel sarnaselt Euroopaga kahe-kolme protsendi piires, siis eriti kiirelt on kasvanud Jaapani tööstustoodang, kus veebruaris ulatus kasv eelmise aasta veebruariga võrreldes juba 30% piirimaile. Enamikus Euroopa Liidu riikides on viimastel kuudel peamiseks toodangu kasvumootoriks olnud ekspordi kiire taastumine. Eesti ja

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel töötas Eestis 67% tööga hõivatutest teenindussektoris, 29% tööstussektoris ja vaid 4% primaarsektoris, teatab Statistikaamet.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2013. aastal varasema aastaga võrreldes 0,8%, teatab Statistikaamet. 2013. aasta IV kvartalis oli majanduskasv võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0,3%.

Statistikaameti andmetel suurenes nii kaupade eksport kui ka import 2019. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4%. Aasta algusest on eksport ja import võrreldes eelmise aasta sama kuuga olnud kasvutrendis.

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses

Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud 48% Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis oli vastav näitaja 50%.

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad.

26. märtsil avaldas Statistikaamet valitsemissektori võla ja eelarve defitsiidi esialgsed andmed. Nii teeme igal aastal ja statistikute jaoks on tegemist ühega paljude avaldamiste seas. Seekord saab aga sündmus seoses Eesti europüüdlustega rohkem tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvahelisel areenil. Võttes arvesse milline pahandus on Kreekas võla ja defitsiidi andmete usaldusväärsusega ning selle mõjuga euro rahasüsteemile ja finantsturgudele laiemalt, on mõistetav, et küsimärke on palju ja varje heidab Kreekas toimuv ka kandidaatriikidele. Kümmekond päeva tagasi kasutas näiteks Der