Otsingu tulemused

Statistiliste andmete võrreldavuse tagamiseks kasutatakse statistika arvutamisel ja avaldamisel ühtseid klassifikaatoreid. Majandustegevusalade klassifitseerimisel rakendatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mis on oma ülesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Statistikaameti projektijuht Ene Saareoja selgitas, et alates EMTAKi eelmise versiooni jõustumisest 2008. aasta 1. jaanuaril on üleilmastumine ja digitaliseerimine paljudel tegevusaladel kaupade ja teenuste pakkumise viisi muutnud. „Paljud uued tegevusalad on saanud üha olulisemaks, samal ajal kui

Energeetika sektoris kahanes juulis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 19,9% ning soojuse tootmine 7,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder ütles, et elektrienergia toodangu vähenemise taga oli juulis omatoodangu asendumine importtoodanguga. „Elektrienergia sissevedu suurenes juulis oluliselt seoses Estlink 2 ühenduse taastumisega tänavu juuni lõpus,“ selgitas Bunder. Juulis suurenes tööstustoodangu maht pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Kasvu vedasid metalli- ja elektroonikatööstus. Täpsemalt suurenes metalltoodete (1,9%), arvutite ja elektroonikaseadmete (7,6%) ning

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2024. aastal 3,9 miljardi euro eest: hooneid 2,4 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2023. aastaga ehitati hooneid 9% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar selgitas, et ehitusmahud kahanesid kolmandat aastat järjest. „Kohaliku ehitusturu madalseis on tingitud eelkõige hooneehitusmahtude vähenemisest. Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist, rajatiste ehitamine aga hakkas vähenema 2024. aasta teisest

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis kokku 1127 miljoni euro eest, sellest hooneid 686 miljoni ja rajatisi 441 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 7% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar rõhutas, et kohalikku ehitusturgu mõjutas kolmandas kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. „Hoonete ehitus on kahanenud juba 2022. aasta teisest kvartalist alates, nüüd vähenes ka rajatiste ehitamine. Nii hoonete kui ka rajatiste puhul

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 17.detsembril 2025. Detsembri keskpaik on aeg, kui inimesed hakkavad oma sõpradele ja sugulastele saatma jõulukaarte, ettevõtjad peavad meeles oma kliente ja partnereid ning saadavad neile tänutäheks hea koostöö eest jõulukorvikesi. Statistikaamet aga saadab iga aastal umbes nädal enne jõule mitmekümnele tuhandele ettevõttele kirja, kus anname teada, milliseid andmeid statistikaamet neilt tuleval aastal riikliku statistika tegemiseks vajab ja mitu küsimustikku nad peavad täitma. Sel aastal lähevad need kirjad välja ligikaudu 25 000-le

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 21. oktoobril 2025. Statistika valdkonna suurkujule George E. P. Boxile on omistatud ütlus: „Kõik mudelid on valed, aga mõned neist on kasulikud.“ Seda aforismi võiks kõigi statistiliste näitajate puhul meeles pidada. Mitte, et neid näitajaid ei tohiks usaldada, aga tuleks meeles pidada, et need on statistiliste meetodite kaudu saadud näitajad, millel on omad piirangud. Viimastel kuudel on palju räägitud andmetest ja nende kvaliteedist. Põhjust selleks on andnud statistikaameti elektrienergia komponent tarbijahinnaindeksis ning viga keskmise