Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

REGREL. Eesti registrites on info rahvuse ja emakeele kohta olemas

Kuupäev 16.10.2019
Artikkel
Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal.

Andmekaitse

Sisuleht
Kuidas hoiame eraelulist teavet? Statistikaamet on riigiasutus. Meie tegevus on avalik. Iga inimene võib esitada teabenõude ja küsida teavet ameti tegevuse ning avaldatava riikliku statistika kohta. Töö käigus koguneb meile ka eraelulist teavet ja muid isikuandmeid, millele juurdepääsu on seadus kitsendanud. Andmekaitsetingimused kirjeldavad, kuidas kasutame isikuandmeid ja tagame nende konfidentsiaalsuse. Millist teavet statistikaamet isikute kohta saab? Kontaktandmed (nimi, aadress, e-posti aadress, telefoninumber) ja muu dokumentide teave. Telefonikõnede salvestused (kõne salvestamisest

Ene-Margit Tiit: rahvaloenduse ajaloost ja tulevikust

Kuupäev 26.02.2021
Artikkel
Rahvaloendus on inimajaloo vanim statistikatöö. Aastatuhandete vältel on muutunud loenduse metoodika ja täpsustunud selle eesmärgid. Täienenud on ka andmete loetelu, mida inimeste kohta teada soovitakse, alustades haridustasemest ja pereinfost, lõpetades elutingimuste ning omandiga. Peamine loenduse eesmärk on jäänud siiski samaks ehk soov saada teada riigi, vahel ka linna või muu piirkonna elanike arv.

Loenduseeskiri

Sisuleht
I. Rahva ja eluruumide loenduse korraldamine 1. Rahva ja eluruumide loendus (edaspidi loendus) toimub 31. märtsist – 9. aprillini 2000. aastal (edaspidi loenduse aeg). Loendusmoment on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal. Loendusega kogutavad andmed ajastatakse loendusmomendile. 2. Enne loendust korraldatakse eelringkäik ja pärast loendust väljavõtteline järelküsitlus. 3. Loendamisele kuuluvad füüsilised isikud (edaspidi isikud), leibkonnad ning eluruumid ja eluruume sisaldavad hooned. Leibkonna moodustavad ühel aadressil koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine