Andmeid lisatakse rahvastikuregistrisse pidevalt, anna sinagi oma panus!

Uudis
Postitatud 21. september 2020 12:28

Korrektsed andmed rahvastikuregistris annavad riigile mitmesugust teavet oma kohustuste paremaks täitmiseks. Samuti on rahvastikuregister 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tunnuste üks olulisemaid allikaid, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Anu Veidenberg.

Rahvastikuregister on andmekogu, mis koondab Eesti kodanike, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu kodanike ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.

Töö rahvastikuregistri andmekvaliteedi parandamiseks toimub igapäevaselt. On andmeid, mida saab parandada esitades hüpoteesi, tehes registris andmetest väljavõtte ja korrigeerides neid, mis „sõelale jäid“. Teisalt on juhtumeid, kus inimene jääb näiteks pärandi menetlemisel hätta, sest rahvastikuregistris pole esivanema välisriigis toimunud lahutuse dokumenti. Siis tuleb see esitada ja selle andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Viimase näite puhul oli registris dokument puudu, kuid ühegi kontrolliga seda viga avastada ei ole võimalik.

Rahvastikuregistri eesmärk on ühelt poolt igapäevaelu lihtsustada, et inimene ei peaks riigiasutusse pöördudes dokumente kaasas kandma. Teisalt on selle eesmärk pakkuda riigile ja omavalitsusele võimalust kindlateks ja kiireteks otsuseks. Kui inimene hoiab oma andmed rahvastikuregistris korras, siis ei pea ta muretsema, kas tal on õigus kodulinnas või -vallas pakutavatele teenustele või kas ta saab eestkostetava eest toiminguid teha.

Vaata oma andmed üle www.rahvastikuregister.ee.

Kvaliteedinõuded

Kvaliteedinõuded on kirjeldatud rahvastikuregistri seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes. Praktilise töö sujumiseks on ametnikele koostatud juhised. Nende järgimisel tagatakse ka andmete reeglipärasus. Näiteks kõik abielu sõlmimise andmed on rahvastikuregistrisse sisestatud ühtemoodi ja õiges järjekorras. Osa kvaliteedinõudeid on tagatud ka tarkvaraliste lahendustega – tarkvara käitub samuti ühetaoliselt ja sisaldab kontrollikohti.

Kvaliteeditööd

Igapäevaselt teevad kvaliteeditöid siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond ja siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). Lisaks teevad kvaliteeditöid ka näiteks kohalik omavalitsus või politsei- ja piirivalveamet (PPA). Nemad tegelevad kvaliteediga niivõrd, kui nad on andmete edastamisel vigu teinud või kui on vaja suhelda inimesega, kelle andmeid parandatakse. Andmevahetusega seotud probleemide korral toimub lahendamine koostöös SMITi ja konkreetse asutusega.

Kvaliteeditööd põhinevad andmete kooskõla hindamisel, reeglipärasuse jälgimisel ja praktikas üksikjuhtumite puhul välja tulnud vigade põhjal sama vea otsimisel süsteemselt kogu registri andmestikus.

Suure osa rahvastikuregistri kvaliteeditöödest moodustab ajalooliste andmete korrastamine. Rahvastikuregistrisse vanade dokumentide sisestamise projekti käigus pildistati ja sisestati 15 aasta jooksul ca nelja miljoni perekonnasündmuse dokumendi andmed. Pidevalt on tehtud võimalikke kvaliteeditöid, näiteks reeglipärasuse hindamist, andmete õigsuse, täielikkuse ja loogilisuse kontrolli. Alles nüüd, pärast projekti lõppu, saab aga teha andmete kooskõla hindamisi. Nende tööde puhul hinnatakse, et loodud andmed oleksid vabad vasturääkivustest ja kooskõlas teiste andmetega. Näiteks vaadatakse, kas lahutatud isiku andmetes on lisaks lahutuse dokumendile olemas ka abielutunnistus.

Samuti on alles nüüd võimalik läheneda isiku elusündmuste andmetele tervikuna. Ehk kui ühe töö käigus selgub isiku andmetes mõni teine viga veel, siis parandatakse ka see ära. Näiteks kui isiku sünnikoha andmete parandamise käigus märkab parandaja, et isikul puudub seos vanematega.

Uute ehk aktuaalsete andmete puhul on vea tekke kohti ja ka reaalseid tekkimisi palju vähem. Vigu hoiavad ära eeltäidetud väljad menetlustes, tarkvaralised piirangud sisestamaks valesid andmeid (näiteks sisestatav kuupäev ei tohi olla minevikus) ja veahoiatused kohustuslike väljade mittetäitmisel, samuti juhendmaterjalid, pidevad koolitused ning järelevalve.

Viimaste aastate suuremad kvaliteedimõjutajad

Harutame lahti paari viimase aasta suuremad rahvastikuregistri andmete kvaliteeti mõjutanud tegurid andmeväljade kaupa.

Elukoht ja lisa-aadress

2019. aasta alguses jõustus rahvastikuregistri seadus, mille alusel lõpetati kohaliku omavalitsuse täpsusega elukohtade kehtivus. Selle tulemusena tehti tühjaks 20 626 inimese elukoha aadressid ja 9 383 Euroopa Liidu kodanikul muutus elukoht vaid riigi täpsusega aadressiks. Esmapilgul paistab, et kadus side ca 30 000 isikuga, kuid teisalt ei olnud need elukohaandmed õiged ja suur hulk nendest inimestest oli Eestist lahkunud. Varasemale kohaliku omavalitsuse täpsusega aadressile ei saanud kirjutada, samuti polnud  seal „elava“ inimesega muud kontakti. Pigem oli tegemist tõukega kvaliteedi tõusuks, sest juba aasta pärast seadusemuudatuse rakendamist on tühjade elukohtade hulk vähenenud peaaegu 4000 võrra.

Kindlasti aitasid elukoha andmete korrastamisele kaasa 2019. aastal läbi viidud Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised. Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris ja valijate nimekiri koostatakse sinna kantud andmete alusel. Seega oli inimestel praktiline vajadus oma andmeid korrastada, sest kehtiva elukoha andmeteta valida ei saa, kuna pole teada, millisesse ringkonda inimene kuulub.

2019. aasta detsembris avanes uue rahvastikuregistri teenusportaal www.rahvastikuregister.ee. Lisa-aadresside ja kontaktide, samuti erinevate avalduste esitamine portaali kaudu on mugav, seda näitab ka inimeste huvi selle vastu. Igakuiselt esitatakse portaali kaudu näiteks üle 1300 lisa-aadressi. Eriolukorra ajal lisa-aadresside esitamise hulk peaaegu kahekordistus.

Käesoleva aasta märtsis tõstis eriolukorra väljakuulutamine ja saartel liikumisvabaduse piirangute kehtestamine elukoha ja lisa-aadressi andmete teema uue nurga alt esile. Nimelt ei kehtinud liikumispiirang isikutele, kelle elukoht, lisa-aadress või viibimiskoha aadress oli rahvastikuregistris Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu vald või Manija saar. Ajavahemikul 13. märtsist kuni 17. maini esitas nendesse valdadesse oma lisa-aadressi 2845 inimest. Kuigi paistis, et neid andmeid esitati kasu saamiseks, võib siiski arvata, et see tõstis andmete kvaliteeti, sest lisa-aadressi saartele esitasid siiski isikud, kellel oli nende kohtadega seos ja kes jagavad oma aega kahe elukoha vahel.

Paljud Eesti inimesed töötavad välisriigis. Meil on hea koostöö Soomega saamaks seal resideeruvate Eesti kodanike andmeid. Seni on saadud Eestist Soome kolinud isikute andmed iganädalaselt ja soomesiseste kolimiste andmed kaks korda aastas. Koostöös Soomega töötati läbi mitmeid tehnilisi ja juriidilisi aspekte ning sellest sügisest liiguvad elukohtade, soomesiseste elukohavahetuste ja surmade andmed X-tee teenus abil tekkepõhiselt.

Samuti on Eestil hea koostöö Leeduga, mis tagab seal elavate Eesti kodanike peresündmuste ja elukohtade info ajakohasuse. Andmevahetus Lätiga on ettevalmistamisel: leping on sõlmitud, käivad tehnilised tööd.

Ütluspõhised andmed

Ütluspõhiste andmete hulka kuuluvad rahvastikuregistris emakeel, rahvus ja omandatud kõrgeim haridustase. Nende andmete esitamine muutus kohustuslikuks alates 2019. aasta 1. jaanuarist jõustunud rahvastikuregistri seaduse alusel. Nimetatud andmeid esitatakse kõikides perekonnasündmuste menetlustes, lisaks ka elukohateate esitamisel ja mitmes PPA menetluses, näiteks isikut tõendava dokumendi taotlemisel.

Tabelis 1 on väljavõte, kuidas on ajas ütluspõhiste andmetega täidetus muutunud. 01.01.2019 seis on loetud võrdseks seaduse jõustumise eelse seisuga, kuna ühe päevaga ei tehta aastase mahuga võrreldes palju menetlusi. Arvestades, et ütluspõhiste andmete esitamine oli vabatahtlik, oli juba enne kohustuslikuks muutumist andmetega täidetavuse olukord küllalt hea.
 

Rahvastikuregistri täidetus ütluspõhiste andmetega
  01.01.2019 01.01.2020 01.09.2020
Eestis elavate isikute arv 1 358 991 1 348 158 1 350 878
Emakeel täidetud (%) 88% 90% 92%
Rahvus täidetud (%) 95% 97% 98%
Haridustase täidetud (%) 67% 69% 74%

Alates 2020. aasta kevadest kannab ka PPA oma menetlustes kogutud ütluspõhised andmed rahvastikuregistrisse. Seni kogutud andmed kanti korraga rahvastikuregistrisse ja edaspidi toimub andmete edastamine jooksvalt. Tabeli 1 põhjal on näha, et ka PPA edastatud andmed on ütluspõhiste andmete osas kasvatanud andmete täidetavust paari protsendi võrra. Lisaks on see kindel samm kvaliteetsemate andmete poole rahvastikuregistris just Eestisse saabuvate isikute puhul, sest PPA on üks riiki tulevate inimeste andmeid rahvastikuregistrisse andvatest asutustest – seega esimene kontakt riigiasutusega.

Andmete kvaliteedi paranemist on lähitulevikus oodata haridustaseme osas. Nimelt on praegu töös tehnilise võimekuse loomine, et Eesti Hariduse infosüsteem (EHIS) saaks rahvastikuregistrisse edastada omandatud kõrgeima haridustaseme andmeid, mille järel kombineeritakse rahvastikuregistris inimese öeldu ja EHISe andmed. Esiteks on haridustaset võrreldes emakeele ja rahvuse andmetega täidetud vähem. Teisalt on omandatud haridustase dokumentidega tõendatav ja me ei peaks küsima inimeselt andmeid, mida on võimalik mõnest teisest registrist saada. EHIS sisaldab alates 2000. aastast Eestis lõpetatud õppeasutuste andmeid. Kuna EHIS ei sisalda välisriigis omandatud hariduse andmeid, siis tuleb need isikul endal rahvastikuregistris kaasajastada. Kiireim viis selleks on www.rahvastikuregister.ee.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et siseministeerium hoiab ja parandab andmete kvaliteeti nii vanade andmete parandamise, sisestamiste pideva järelevalve kui ka uute andmeandjate lisamisega. Areng toimub mitmel rindel ja statistika näitab, et kvaliteet paraneb.