Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Tänase eluaseme hinnaindeksi pressiteate koostamisel oli probleemide tõttu analüüsi tarkvaras ekslikult kasutatud baashindadena valesid andmeid. Asendasime need nüüd õigete andmetega. Vabandame! Korrigeeritud andmed on toodud punasega, samuti muutsime joonisel viimase kvartali andmeid. Statistikaameti analüütik Lii Kruusla ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2026. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,6% ja majade hinnad 7,1%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusid kõige rohkem just uute korterite ruutmeetrihinnad väljaspool Tallinna,“ tõi Kruusla välja. „Eluaseme

„Kui 1994. aastal oli oodatav eluiga Eestis 66,5 aastat, siis 2024. aastal oli see 13 aasta võrra kõrgem ehk 79,5 aastat. Nii Lätis kui ka Leedus on sama aja jooksul oodatav eluiga tõusnud umbes üheksa aasta võrra. Kui Leedus on oodatav eluiga 77,6 aastat, siis Lätis 75,6 aastat,“ selgitas statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens ja tõdes, et Lätis on oodatav eluiga üks madalamaid kogu Euroopas. Samal ajal Soomes, kus oodatav eluiga oli juba 1994. aastal 76,7 aastat, on see nüüdseks tõusnud 81,6 aastani ehk 4,9 aasta võrra. Eesti inimeste oodatav eluiga jääb siiski alla

Statistikaamet tänas oma 101. sünnipäeval statistika toodete ja teenuste arendamisele kaasa aidanud AS-i Helmes ning TalTechi ökoloogi ja majandusteadlast Üllas Ehrlichit. Tunnustuse koostöö edendamise eest pälvis Enely Prei Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusest (RMIT).

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 584 000. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1435) ning hulgi- ja jaekaubanduse (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1431) tegevusaladel. Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul langes neljandas kvartalis vabade ametikohtade arv võrreldes aasta varasemaga ligi 500 võrra. Vabade ametikohtade määr ehk nende osa kõigist ametikohtadest, on aga jäänud suuresti samale tasemele. Hõivatud ametikohti oli neljandas kvartalis enim

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2025. aasta jaanuaris Eesti majutusettevõtteid 95 000 välis- ja 110 000 siseturisti. Siseturistide arv aastases võrdluses langes, nii nagu ka 2024. aastal mitmel kuul. 2020. aasta jaanuarile ehk viimasele kriisieelsele tippkuule jäi turistide arv 2025. aasta jaanuaris siiski 8% alla. „Võrreldes kriisieelse jaanuariga oli siseturiste majutusettevõtetes 15 000 võrra rohkem, samas välisturiste 33 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse 30 000 turisti ehk nad moodustasid 32% majutuskohtades peatunud

Statistikaameti uuringust „Infotehnoloogia ettevõttes“ selgub, et Eesti ettevõtted kasutavad järjest rohkem tehisintellekti tehnoloogiaid (AI), samuti on tõusnud andmeanalüütika kasutamine.

Kadri Rootalu, Liselle Kaldaru Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenusejuhi Kadri Rootalu sõnul oli eelmine selline periood aastatel 2009–2012, kui näiteks 2010. aastal sõlmiti vaid 5066 abielu. „Lähiaastate suurim abielude arv oli pärast koroonapandeemiat 2022. aastal, kui sõlmiti rekordilised 7200 abielu. Viimase 25 aasta jooksul on olnud mitu sarnast tõusu ja langust ning 2025. aasta abielude arv ei ole seega suures plaanis eriline,“ rääkis Rootalu. Pulmi peeti mullu kõige enam juulis ja augustis, mil sõlmiti 30% kõigist abieludest. Kõige populaarsem abiellumise kuupäev 2025

Rahvastikuregister on 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse korraldamiseks üks olulisemaid andmeallikaid, kust Eesti elanike ja eluruumide kohta vajalikku infot saadakse. Kuidas on registriandmete kvaliteet viimase aastaga muutunud, kirjutab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõunik Kaisa Kangro.