Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

EV100: Eesti majandussajand on kaotanud liidrid, kuid toonud targema majandamise

Kuupäev 15.03.2018
Artikkel
Statistikaameti andmeil on saja aasta tagusega võrreldes Eesti majandusest praeguseks kadunud selged juhtvaldkonnad, mis 1924. aastal olid põllumajandus ja puidutööstus. Majanduse struktuur on muutnud märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas.

2000. aasta rahva ja eluruumide loendus

Sisuleht
Avaldatud statistika Statistika andmebaas Väljaanded Teemakaardid: selgitused lk 30, kaardid (1–9) lk 20–28 Teemakaardid: selgitused lk 30, kaardid (1–7) lk 22–28 ning esi- ja tagakaane siseküljel Teemakaardid: selgitused lk 33–34, kaardid (1–8) lk 25–32 ning esi- ja tagakaane siseküljel Teemakaardid: selgitused lk 52–53, kaardid (1–10) lk 44–50 ning esi- ja tagakaane siseküljel Teemakaardid: selgitused lk 34–35, kaardid (1–8) lk 25–32 ning esi- ja tagakaane siseküljel Teemakaardid: selgitused lk 38–39, kaardid (1–12) lk 29–36 ning esi- ja tagakaane siseküljel Teemakaardid: selgitused lk 42–43

Ettevõtted turundavad end sotsiaalmeedias ja otsivad abi tehisintellektilt

Kuupäev 24.09.2021
Artikkel
Statistikaamet viib ettevõtete infotehnoloogia kasutamise uuringut läbi juba 2001. aastast. Esimestel aastatel küsisime infot arvutite olemasolu kohta, nüüd aga uute tehnoloogiate, nagu näiteks tehisintellekti, asjade interneti, robootika ja pilveteenuste kohta. Kahekümne aastaga on uuringu sisu oluliselt muutunud, millele järgnevalt põhjalikumalt peale vaatame.

Palgalõhe

Valdkond
Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala järgi tähtkoodi tasandil. Brutotunnipalkade võrdlemisel võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajate töötasud. Euroopa-ülese metoodika alusel kasutatakse soolise palgalõhe arvutamiseks tunnipalkasid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus on

Statistikaameti andmekool #12: kui paljud inimesed teenivad minust rohkem?

Kuupäev 11.09.2024
Artikkel
Palgateemad pakuvad ühtviisi kõneainet ja tekitavad segadust mõistete ümber. Statistikaameti andmekool naaseb suvepuhkuselt ja tekitab segadust veel juurdegi! Vaatame otsa Eesti palgaredelile ja uurime, kui palju on neid, kes teenivad keskmisest palgast rohkem või vähem ja millist teadmist saame palgadetsiilidest?

Eksperimentaalstatistika otsib viise, kuidas andmed arengukavades tööle panna

Kuupäev 10.11.2020
Artikkel
Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

Statistikaameti andmekool #11: Miks mu ettevõte peab statistikaametile andmeid esitama?

Kuupäev 10.06.2024
Artikkel
Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Teenuste väliskaubanduses kasvab info ja side osatähtsus

Kuupäev 04.04.2023
Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.

Eesti ettevõtetest ligi kolmveerand on innovaatilised

Kuupäev 25.05.2020
Artikkel
„Ettevõtete innovatsiooniuuring 2016–2018“ tulemuste põhjal olid 73% Eesti ettevõtetest innovaatilised. Innovaatiliseks loeti ettevõte, kes töötas uuringuperioodil välja kauba, teenuse või äriprotsessi, mis erines vähemalt ühe tunnuse poolest oluliselt varasemast tootest või protsessist.