Tartu ülikooli geograaf Kadi Kalm: statistikaameti andmed aitavad uurida täiesti uusi nähtusi

Tartu ülikooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm (PhD) on põhjalikult uurinud etnilist segregatsiooni ehk rahvusrühmade ruumilist eraldatust Eestis ja Eesti elanike rändesuundumusi. Kalmu teadustöö põhineb suuresti statistikaameti rahvastikuandmetel, mis on tema sõnul lubanud uurida eestlaste ja venelaste eraldatust Eestis mitmekülgsel moel. 

„Meil on tõsine probleem segregatsiooniga – eesti- ja venekeelne elanikkond elavad endiselt suuresti eraldi. On näitajaid, mis lähevad paremaks, aga suuri edusamme meil lõimumispoliitikas ei ole – ka rohkem kui 30 aastat pärast taasiseseisvumist,“ tõdes Kalm. „Kui vaadata ruumi, siis näeme, et segregatsioon on aastakümnete jooksul kohati hoopis kasvanud. Ja me saame seda öelda just tänu statistikaameti andmetele, mis aitavad meil vaadata ajas väga pikalt tagasi – ühiskonna muutused taasiseseisvumise ajal ja järel on nende andmete kaudu väga täpselt ja mitmekülgselt kirjeldatavad,“ rääkis Kalm.

Andmed jõuavad poliitikakujundamisse

Kalm on uurinud, kuidas kooli keelekeskkond mõjutab edasises elus inimeste elukohavalikuid ja ühiskonnas hakkamasaamist. Ühes analüüsis vaatles ta koos kolleegidega pika perioodi vältel, kus elas inimene lapsepõlves, mis koolis ta käis ning kus ta elas kolmekümnendate eluaastate alguses. „Tuli selgelt välja, et venekeelsed lapsed ja noored, kes käisid eestikeelses koolis, elasid hiljem suurema tõenäosusega koos eestlastega. Me saime järeldada, et kooli keelekeskkond ja ka muud vahetud kontaktid lisaks koolile aitavad lõimumisele palju kaasa,“ kirjeldas Kalm. „Meie töö teadlastena aitab lõimumist paremini mõista. Ja see teadmine ja sealtkaudu ka statistikaameti andmed jõuavad üha enam poliitikakujundamisse ja otsustesse,“ rääkis ta.

Juba nimetatule lisaks on Kalm muu hulgas osaline teadusprojektides, mis on uurinud või uurimas, kuivõrd digipööre mõjutab ruumilist ebavõrdsust, kuidas ruumiline eraldatus ühes eluvaldkonnas kandub teise ja kuidas luua eeldused riigi kestlikuks arenguks ning kvaliteetseks elukeskkonnaks kõikjal Eestis. 

Uut liiki andmed loovad uusi võimalusi

Kalm näeb, et üha juurde tekkivad statistikaameti uued andmed võimaldavad uurida teemasid ja nähtusi, mida seni on Eestis vähe uuritud või veel üldse mitte. „Võtame näiteks registripõhised tegevusruumid – kodu, töö, kool),“ tõi Kalm näite. „Mis on need kohad, milles inimene oma igapäevaste tegevuste tõttu liigub ning millega tal on otsene kontakt? Kuidas need ajas muutuvad? Kuidas muutuvad need pärast kolimist? Millest lähtub inimeste kooli valik ja kuivõrd on see seotud asukohaga? Andmete omavahelise kombineerimise ehk linkimise abil saame neisse teemadesse väga sügavuti minna,“ lisas ta.

„Oleme hetkel tegelemas analüüsidega, mis keskenduvad  kaugtöö tegemisele IT-valdkonnas ja selle seostele ruumimustritega. Arvasime, et pärast koroonakriisi on just IT-töötajad need, kes tänu kaugtöö võimalusele said Tallinnast kaugemale kolida. Tundub aga, et nii ei ole läinud – pigem on IT-töötajad just koondunud linnadesse. Seal on järelikult muud põhjused kui ainuüksi kaugtöökoha olemasolu, miks on IT-töötajad linna jäänud,“ rääkis Kalm.

„Üha pikemad ja eriilmelisemad andmete aegread aitavad põhjalikumalt kui kunagi varem uurida inimeste elupaiku ja ka mitmepaiksust. Millised on inimeste elukoha muutuste mustrid? Kellel on mitu kodu? Kus nad töötavad?“ kirjeldas Kalm. „On palju teemasid ja nähtuseid, mida polegi varem uuritud, kuna nende kohta pole varem piisavalt andmeid tekkinud,“ rääkis Kalm. „Aga nüüd on ja see loob väga palju võimalusi ka teadlastele juurde. Andmeid on palju, nende kvaliteet on väga hea – jõuaks vaid uurida!“ 

Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil

Statistikaametile kehtib üheselt mõistetav andmete konfidentsiaalsuse nõue, mis lubab andmeid ametist välja anda ainult nii, et üksikisikud pole tuvastatavad. Erandina saab statistikaameti pseudonüümistatud üksikandmeid kasutada  teaduslikul eesmärgil. Sellisel juhul saab andmeid kasutada turvalises teadlastele suunatud keskkonnas kaugühenduse teel.

Täpsem teave:

Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)