Otsingu tulemused

Augusti alguses statistikaameti juhi ametisse asunud Urmet Lee kinnitab, et oleme suureks Eesti e-rahvaloenduseks valmis. Uurisime värskelt juhilt, mis on sel korral teisiti ja miks peaks igaüks loendusel osalema.

Viimase, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis viis suuremat rahvusrühma ning üle saja erineva rahvuse esindaja, teatab Statistikaamet.

Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu peetakse oluliseks, et rahvaloendus annaks statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.

Viimaste aastate rändestatistika kohaselt saabub Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkub. Kuna loomulik iive on pikalt negatiivne püsinud, aitab just positiivne rändesaldo rahvaarvu stabiilsena hoida. Statistikaameti analüütikud Terje Trasberg ja Kristjan Erik Loik avavad välisrändega seotud peamisi trende.

Statistikaamet ootab veel laupäeva, 22. jaanuari jooksul kõiki Eesti inimesi täitma rahvaloenduse e-ankeeti. Seni on lühikese, kõigest viis minutit aega võtva küsimustiku põhjal üle loetud 550 000 inimest ehk loendatud on ligi 42% kogu Eesti rahvastikust.

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et kõrgharidusega inimeste osakaal Eestis suureneb ning põhiharidusega inimeste osakaal väheneb. Magistrikraad on viiendikul Eesti inimestest ning eriti suure kõrgelt haritud inimeste koondumusega paistavad silma Tartu ja Viimsi.

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Statistikaamet koostas võrdleva ülevaate lastest ja noortest Eestis, et välja selgitada, kui suurt sihtrühma teema-aasta eelkõige hõlmab.

Selle suve traagiliste uppumissurmade taustal on kohatugi rääkida, et 2010. aasta esialgsetel andmetel võib ka tänavu eeldada suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrendi jätkumist. Samas just meeste varajane suremus vigastussurmadesse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest kolm korda kõrgem. Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest. Viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse

Täna, 9. mail Saksamaal alanud rahva ja eluruumide loendus peaks näitama, kas riigi elanikkond on teadaolevast väiksem või mitte. Oletatakse, et riigis elab Eesti jagu inimesi vähem, kui riiklik statistika näitab. Saksamaal pole rahvaloendusi korraldatud üle paarikümne aasta. Viimane rahvaloendus toimus toonasel Ida-Saksamaal 1981. ja Lääne-Saksamaal 1987. aastal. Elanike arvuks saadi siis vastaval 16,7 ja 61,23 miljonit inimest. 1990. aastal taasühinenud Saksamaal on rahvaarvu teadasaamiseks kasutatud seni erinevaid riiklikke registreid. Mida vanemad on aga algandmed (viimane rahvaloendus)

Statistikaamet ja riigikantselei tutvustasid täna uut veebirakendust Tõetamm. See on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.