Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Millal jõuavad ettevõtete raskused töötajateni?

Kuupäev 21.02.2024
Artikkel
Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

III kvartalis püsis tööturg stabiilsena

Kuupäev 14.11.2014
Artikkel
Töötuid oli 2014. aasta III kvartalis 51 000 ja töötuse määr 7,5%, teatab Statistikaamet. Tööhõive pisut kasvas, kuid muutused töötuses ja tööhõives olid väikesed.

Parem kui lätlastel, kehvem kui soomlastel. Millise hinnangu annab Eesti inimene oma tervisele?

Kuupäev 11.04.2024
Artikkel
Läbi kahekümne aasta on Eesti Sotsiaaluuringus palutud eestimaalastel hinnata enda tervise olukorda. Selgub, et aastate jooksul on juurde tulnud neid inimesi, kes kannatavad mõne pikaajalise haiguse käes. Samas on rohkem ka neid, kes hindavad enda tervislikku seisundit positiivselt. Kui heaks või halvaks Eesti inimene ikkagi enda tervist peab ning millises seisus oleme me võrreldes teiste riikidega, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg.

Mis on tööõnne valem? Statistikaameti 8 nõuannet paindlikumaks töökorralduseks

Kuupäev 13.09.2023
Artikkel
Elame pidevalt muutuvas, kriisiderohkes ning ebastabiilses keskkonnas, mistõttu on hea tasakaalu saavutamine töö- ja eraelu vahel ülimalt tähtis. Et toetada töötajate individuaalseid vajadusi, hoida nende vaimset tervist ja edendada sobivate töötingimuste loomist, peab töökorraldus olema paindlik. Statistikaameti personalijuht Annika Kitsing toob välja olulisemad kohad, kuidas oleme oma asutuses töökorraldust kohandanud ja seeläbi töötajate motivatsiooni tõstnud.

Eesti sadamate kuue kuu kaubamaht vähenes mullusega võrreldes ligi kolmandiku võrra

Kuupäev 25.07.2023
Artikkel
Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta esimese kuue kuu kaubamaht Eesti sadamates 29% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Kaubamahu langus on peamiselt seotud Venemaa päritolu kaupade veo vähenemisega. Kaubavedusid sadamate kaudu on mõjutanud ka üldine majandusolukord Eestis ja peamiste kaubanduspartnerite* juures.

Mullu tööpuudus vähenes ja hõive kasvas

Kuupäev 13.02.2015
Artikkel
Töötuse määr oli 2014. aastal 7,4% ja tööhõive määr 63%, teatab Statistikaamet. Tööpuudus on vähenenud ning tööhõive kasvanud alates 2011. aastast, kuid nii hõive kasv kui ka töötuse langustrend on aasta-aastalt aeglustunud.

Üldinfo

Sisuleht
Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega. Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli

Reeglid

Valdkond
Osaleda saavad põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilased. Võistlusel on kaks vanuserühma. Vanem vanuserühm: gümnaasiumi 10.–12. klass ja kutsekool (umbes 16–18‑aastased). Noorem vanuserühm: põhikooli 7.–9. klass (umbes 14–16-aastased). Võistkonnas on 1–3 liiget. Õpilane saab osaleda ühes võistkonnas. Iga võistkond osaleb ühes vanuserühmas. Võistkonnal peab olema juhendaja, kes on õpetaja. Kooli võistkondade arv ega ühe juhendaja võistkondade arv ei ole piiratud. Enne osalemist loe kindlasti läbi reeglid! Näidisküsimustikud Abivideod Kaardirakendus: Teemakaartide koostamine ja uurimine

Vanemaealised töötavad peamiselt õpetajate või puhastustöölistena

Kuupäev 20.12.2022
Artikkel
Rahvaloenduse värsketest tulemustest selgus, et tööga hõivatud vanemaealisi on Eestis rohkem kui kunagi varem. 65-aastaseid ja vanemaid elab Eestis kokku 272 164. Ootuspäraselt naudib 80% neist pensionipõlve, kuid 2021. aasta lõpu seisuga käib iga viies pensioniealine (51 196 inimest) ka tööl. 10 aastat tagasi oli see suhtarv kaks korda väiksem – 65-aastastest ja vanematest oli siis tööga hõivatuid 10%. Muutus on olnud suur, seega vaatamegi täpsemalt, mis tööd vanemaealised teevad.