Otsingu tulemused

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Töötuse määr oli 2014. aastal 7,4% ja tööhõive määr 63%, teatab Statistikaamet. Tööpuudus on vähenenud ning tööhõive kasvanud alates 2011. aastast, kuid nii hõive kasv kui ka töötuse langustrend on aasta-aastalt aeglustunud.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 12% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 14%.

Statistikaameti andmete kohaselt suri tänavu märtsis 1405 Eesti elanikku ehk keskmiselt 45 inimest ööpäevas. Surmade peamised põhjused on aastaid olnud vereringeelundite haigused ja kasvajad.

Väärkohtlemise äratundmine suhtes ei ole alati kerge. Kliiniline psühholoog ja statistikaameti suhteuuringu küsitlejate toetaja Kaia Kastepõld-Tõrs selgitab, millised märgid viitavad vägivaldsele suhtele.

Oktoobri alguses avaldas statistikaamet 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, millest selgus, et Eesti elanikud elavad üha sagedamini eramajades ning ka eluruumide tehnovarustatus on väga hea. Seda, kuidas on Eestis elamistingimused viimase saja aasta jooksul muutunud, uuris rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht oli 2022. aastal 642 miljonit eurot, mis moodustab sisemajanduse koguproduktist 1,78%. Hoolimata T&A kulutuste hoogsast kasvust jäi nende osakaal SKP-st 2021. aasta tasemele.