Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikatööd

Sisuleht
Riikliku statistika eesmärk on anda teavet rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse ja keskkonna olukorrast ning muutustest. Eesmärgi täitmiseks Statistikaamet kogub, töötleb, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on kirjeldatud statistikatööna. Lisaks klassikalisele statistikatööle, mille väljundiks on statistika (statistilised näitajad), on statistikatööna kirjeldatud ka analüütilise kogumiku koostamise, statistilise registri pidamise ja arendustegevusega seotud tööd. Statistikaameti tegevuse määrab riikliku statistika programmi Statistikaameti statistikatööde

Naised elavad meestest 11 aastat kauem

Kuupäev 08.03.2010
Artikkel
Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga, teatab Statistikaamet. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.

Rahvaloenduse andmetel elab Euroopa Liidus üle 443 miljoni inimese

Kuupäev 13.04.2023
Artikkel
Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

18. Kultuuriruumi elujõulisus

Valdkond
Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia

Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega

Kuupäev 07.07.2021
Artikkel
Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. See tähendas, et kui neiu pole selleks eluaastaks abiellunud ja last saanud, hakkab talle vanatüdruku nimi külge. Tänaseks on sellest ajast mitu head kümnendit möödas ning säärane ütlus ajalukku vajunud. Miks see nii on, selgitab viimase 30 aasta sündimusnäitajate põhjal statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski.