Kõrgelt haritud eelistavad elada Harju ja Tartu maakonnas

Blogi
Postitatud 3. august 2020 9:30 , analüütik Birgit Vahing

Ülikoolidesse vastuvõetute nimekirjad on nüüdseks teada ja peagi astuvad tudengiellu uued rebased. Eesti kõrgkoolide hea tase ja inimeste suur õpihimu on pikalt üheks meie edu saladuseks olnud. Kõrgharidust tõendav diplom on aasta alguse seisuga ette näidata 41% kõikidest 25–64-aastastest elanikest.

Selle aasta alguse seisuga oli Eestis 393 796 vähemalt 15-aastast kõrgharidusega elanikku, mis on 35% samas vanuses rahvastikust. Kuna suurem osa kõrgharitutest kuulub 25—64-aastaste vanusegruppi, siis põhjalikuma ülevaate saamiseks vaatasime just selles vanuses Eesti elanikke.

Kõige rohkem elab kõrgharidusega 25–64-aastaseid Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas. Nimetatud maakondades on rohkem kui kolmandik inimestest kõrgharidusega, Harjumaal peaaegu pooled. Piirkonniti paistavad silma eelkõige Lääne-Eesti maakonnad, kus kõrgharidus on keskmiselt igal kolmandal elanikul. Seevastu kõige väiksem on kõrgelt haritute osatähtsus Järva maakonnas, kus vastav diplom on igal neljandal elanikul.

Üle Eesti kehtib seaduspära, et kõrgharidusega naisi on meestest rohkem. Keskmiselt on kõrgharidusega pooled 25–64-aastastest naistest ja kolmandik meestest. Kõige rohkem elab kõrgharitud naisi Harju ja Tartu maakonnas, kus vastav haridustase on ette näidata enam kui pooltel naistest. Teistes maakondades jääb kõrgharidusega naiste osatähtsus 40% juurde või veidi alla selle. Kõrgharitud mehi on kõige enam Harju maakonnas (40% meestest). Tartu maakonnas on kõrgharidusega iga kolmas, Ida-Viru, Saare ja Hiiu maakonnas iga neljas ning Valga, Jõgeva ja Järva maakonnas iga viies mees.

Kõrgharitute osatähtsus on enim kasvanud saartel

Keskmiselt on kõrgharidusega inimeste osatähtsus 25–64-aastaste seas viimase kaheksa aastaga kasvanud umbes kolme protsendi võrra. Suuremad hüpped on toimunud saartel: Hiiumaal on kasv üle üheksa ja Saaremaal ligikaudu seitse protsendipunkti. Ainsana paistab negatiivne trend silma Ida-Virumaal, kus on vähenenud kõrgharitud meeste osatähtsus.

Kõrgharidusega naiste osakaal on võrreldes meestega üldiselt rohkem kasvanud. Vaid Saare, Võru ja Järva maakonnas on olukord vastupidine ehk kõrgharidusega mehi on viimase kaheksa aastaga juurde tulnud rohkem kui naisi.

Ülevaate tegemiseks on kasutatud statistikaameti andmebaasi rahvastiku tabeleid RV0231, RV0231U, RV022 ja RV022U, mis kajastavad rahvastiku haridustaset ja rahvaarvu. Kõrgharidusega isikuteks loetakse neid, kes on omandanud keskerihariduse keskhariduse baasil, bakalaureusekraadi, rakenduskõrghariduse, magistri- või doktorikraadi.