Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Statistikaamet on bloginud juba üheksa aastat

Kuupäev 14.06.2019
Artikkel
14. juunil on rahvusvaheline blogipäev, mida tähistatakse juba 2004. aastast. Riikliku statistika levitamiseks võttis Statistikaamet 2010. aastal kasutusele Twitteri ja Facebooki ning käivitas statistikablogi. Praegusel kujul toimiva blogi esimene postitus rääkis 2011. aasta rahvaloenduse prooviloendusest.

Kasutusjuhend

Sisuleht
Statistikaameti veebileht vastab WCAG 2.1 AA juurdepääsetavusnõuetele osaliselt. Kasutatud on teatud tehnilisi vahendeid ja veebilehe sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad seda kasutada nägemis-, kuulmis-, kõne-, õppimis-, neuroloogilise või füü silise puudega inimestel. Infole juurdepääsetavust on võimalik parandada arvuti brauseri- ja operatsioonisüsteemi seadete alt. Allpool on digiligipääsetavuse funktsioonide kasutusjuhend, mis annab ülevaate põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav inglise keeles. Ligipääsetavuse teatis kehtib domeenide www.stat.ee ja

Eestis kasutatakse ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad

Kuupäev 16.07.2020
Artikkel
Septembris algab iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, kus täpsustatakse muuhulgas ka Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride andmeid. Heitsime pilgu selle aasta esialgsetele põllumajandusmaa andmetele, et teada saada, mis saaduseid on Eesti põldudel populaarne kasvatada.

Rahvaloendus: Eesti rahvaarv ja eestlaste arv on kasvanud

Kuupäev 01.06.2022
Artikkel
2021. aastal rahvaloendusel registritest kogutud andmed näitavad, et Eesti rahvastik on kümne aastaga kasvanud, inimesed elavad kauem ning tööealiste inimeste arv on langenud. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus, kasvanud on ka eestlaste arv.

Rände autonoomsuse aktsepteerimine: Eesti kui sisserände riik

Kuupäev 25.06.2015
Artikkel
Lääne-Euroopa riikide kogemus näitab, et rännet ei saa vaos hoida rangete seaduste ja piirikontrolliga. Need pigem muudavad rände toimumise viise. Londoni Ülikooli teadur Stephen Scheel leiab, et Eestist on saamas sisserände riik ja Eesti peab otsustama, millist immigratsioonipoliitikat järgida ning milliseid institutsionaalseid muutusi on vaja mitmekultuurilise ühiskonna toimimiseks.

Rahvaloendus. Kõige vähem on rahvastik muutunud Ida-Virumaal, kõige rohkem Läänemaal

Kuupäev 23.11.2022
Artikkel
2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline.

Iga viies abielu Eestis sõlmitakse erinevast rahvusest inimeste vahel

Kuupäev 19.12.2024
Artikkel
„Kõige levinumad on abielud eestlase ja venelase vahel, neid on viimasel viiel aastal sõlmitud 2527. Teisel kohal on ukrainlaste-venelaste paarid (738), seejärel ukrainlaste-eestlaste paarid (481), venelaste-valgevenelaste paarid (227) ning eestlaste-soomlaste paarid (132),“ ütles statistikaameti analüütik Henry Lass. Lass selgitas, et eestlaste ja venelaste vahel sõlmitud abielude puhul paistab silma, et pruut on pigem vene rahvusest ja peigmees eesti rahvusest – 59% eestlane-venelane paaridest on naine venelane. 32 894 liitu Erinevast rahvusest abiellujaid on viimase viie aasta statistikas