Jalgsi ja ühissõidukiga liikujaid on järjest vähem. Üha sagedamini eelistab Eesti inimene tööle minemiseks kasutada autot

Blogi
Postitatud 12. märts 2024, 15.29

Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra. Ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.

Suurem osa inimesi käib tööl kas jalgsi, ühissõidukiga või oma autoga. Kui 20 aastat tagasi oli nende kolme liikumisviisi osakaal enam-vähem võrdne, siis nüüdseks on vahekorrad tugevasti muutunud. Jalgsi tööl käijate osatähtsus on vähenenud 27,3%-lt  14,6%-le. Ka ühistranspordi osas näeme tugevat langust. 2003. aastal käis ühistranspordiga tööl 29,9% inimestest, 2023. aastal tegi seda 17,8%. Ühes jalgsi ja ühistranspordiga tööl käijate arvu vähenemisega on kasvanud seda teekonda isikliku autoga läbinute hulk: kui 2003. aastal käis isikliku autoga tööl 25% inimestest, siis mullu tegi seda 46,9%. Seejuures on isikliku autoga tööl käivate naiste osakaal viimase 20 aasta jooksul kasvanud meestest rohkemgi. 

Mis võiks olla nende muutuste tagamaad? 
 
Autokasutuse sagenemise taga on mõistagi autode arvu üldine suurenemine. Lisaks on mõnevõrra kasvanud ka vahemaa töökoha ja kodu vahel. Vähenenud on nende inimeste hulk, kes töötavad kodust kuni 2 kilomeetri kaugusel, ning suurenenud nende oma, kelle töökoht on enam kui 10 kilomeetri kaugusel. Keskmiselt kaugel (2-10 kilomeetri kaugusel) tööl käijate osatähtsus on aga jäänud üsna samaks. Kokku on keskmine töökoha kaugus kodust suurenenud 3,5 kilomeetri võrra. 

Töölkäijad põhitöökoha kauguse järgi elukohast, %

Vaatame näiteks suhteliselt mugavat jalgsi käimise vahemaad - 2 kilomeetrit. Inimeste hulk, kelle töökoht asub kodust kuni 2 kilomeetri kaugusel, on langenud viimase 20 aastaga 32,2%-lt 22,6%-le. Seega ongi vähem põhjust tööle jalgsi minna. Samas käis 2003. aastal töökohast kuni 2 kilomeetri kaugusel elavatest inimestest kolmveerand tööl jala. 2023. aastal tegid seda pisut enam kui pooled. Seega, mitte ainult töökoha kaugus, vaid ka inimeste muud valikud on jalgsi käimise populaarsust vähendanud. Jalgsi tööl käivad inimesed läbisid 2023. aastal keskmiselt 1,3 km pikkuse vahemaa, 20 aastat varem oli nende teekond tööle 100 meetrit lühem. 

Kuidas on lood ühistranspordiga?  

Ka ühissõidukiga läbitavad vahemaad on muutnud vaid õige pisut. Mullu elas keskmine ühissõiduki kasutaja töökohast 11,1 kilomeetri kaugusel, 20 aastat tagasi 10,2 kilomeetri kaugusel. Isikliku autoga keskmiselt läbitav vahemaa on kasvanud 1,7 kilomeetri võrra. Kõige enam on suurenenud hoopis töökoha poolt pakutud transpordiga (k.a ametiauto) läbitav vahemaa – 5,5 kilomeetri võrra.  

Põhitöökoha keskmine kaugus elukohast töölkäimise viisi järgi, km

Ilmselt olid kahekümne aasta tagused liikumisviisid tingitud võimaluste puudusest. Eravalduses olevate sõiduautode arv on viimase kahekümne aastaga kahekordistunud, mis tähendab, et kasvanud on ka nende kasutamine. See on peegeldus majandusliku heaolu kasvust. Samas on 20 aasta jooksul toimunud teisigi arenguid. Teadlikkus inimtegevuse keskkonnamõjust ja igapäevase liikumise tervisemõjust on viimastel aastatel üha rohkem kinnistuma hakanud. Loodetavasti hakkab see kajastuma ka tuleviku liikumisviiside statistikas. 
 

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasi tabelites: TT230, TT231 ja TT232.  

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.  

Täpsem teave   

Kai Kaljumäe   
kommunikatsioonipartner   
statistika levi osakond   
statistikaamet   
tel 625 9181   
press [at] stat.ee