Otsingu tulemused

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet. Kolmandat aastat järjest püsis Eesti majanduskasv üle 3%. 2018. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2017. aasta IV kvartaliga võrreldes 4,2%.

Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 599 000. „Vabu ametikohti oli enim avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (1277). Hõivatud ametikohti oli aga kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 898),“ ütles statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli lisaks avaliku halduse tegevusalale kõige rohkem info ja side (1205), kaubanduse (1187) ning hariduse (1120) tegevusaladel. Suurim töölt lahkunute arv oli hulgi- ja jaekaubanduses Tööle võeti sel

Väliskaubanduse küsimustiku Intrastat selle aasta esimesed andmed tuleb jaanuari kohta esitada 14. veebruariks. Seda tuleb teha kõigil ettevõtetel, kelle Euroopa Liidu liikmesriikidega peetava kaubavahetuse käive ületab vastava statistilise läve. Kaupade lähetamisel on statistiline lävi 130 000 eurot ja kaupade saabumisel 230 000 eurot.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2021. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 15,1%.

“Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi,” sõnas Paabusk, kelle sõnul on ettevõtjate panust ühiskonna toimimiseks vajalike näitajate avaldamisse võimatu ülehinnata. Kui konkurentsivõimeline on Eesti majandus? Kas kõrgema tasuga töökohad on eraettevõtetes või avalikus sektoris? Kui palju on viimase 10 aasta jooksul Eestis eluruume juurde tekkinud? Milline on inimeste tunnitasu erinevatel ametikohtadel? “Me oskame neile küsimustele vastata tänu ettevõtetelt saadud andmetele. Eesti ettevõtete andmeteta elaksime mustas kotis. Pealegi tuleb silmas pidada, et suurem osa

Statistikaameti andmetel peatus septembris Eesti majutusettevõtetes 154 000 turisti, kes veetsid seal kokku 285 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid ligi poole võrra vähem.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi tõus eelmise aasta sama kuuga võrreldes ehk inflatsioon on viimastel kuudel olnud järjest väiksem. „Kui jätame välja 2025. aasta novembri, siis on inflatsioon langenud alates mullu septembrist,“ tõi Veski välja. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid veebruaris tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 5,5%, tervishoiu 12%, alkohoolsete jookide ja tubaka 7,9% ning eluaseme 1,5% kallinemine. Kuigi elektrihind oli veebruaris jätkuvalt kõrge, oli see siiski 0,7% odavam kui aasta

Pressiteates olid läinud segamini elektri, eluaseme ning üüri kuu- ja aastamuutus. Avaldatud tabelis olid andmed õiged. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski tõi välja, et üldist hinnatõusu on kuude võrdluses pidurdanud peamiselt toidukaubad, mille hinnad on kaks kuud järjest langenud. Toidukaubad odavnesid oktoobris võrreldes septembriga 1,2%. Toidu hinnalangust mõjutasid enim leivatoodete 4,8%, juustu 3,6%, puuviljade 2,1% ning kala ja kalatoodete 2,4% suurune odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid või 7% ja kartuli 4,2% hinnatõus.

Hinnad on teema, mis ei jäta külmaks kedagi. Statistikaamet avaldab iga kuu värske tarbijahinnaindeksi, mis annab aimu, kuidas on muutunud tarbekaupade ja teenuste hinnad. Kulutused toidukaupadele, eluasemele ja elektrile on ilmselt need kulud, mille muutusi kõige paremini tuntakse. Elektrihindade kõikumine viimastel aastatel võib tekitada küsimusi, kuivõrd suudab tarbijahinnaindeks peegeldada tegelikku hinnamuutust. Statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski selgitab tänases statistikablogis veidi lähemalt, kuidas on lähiajal arvutatud elektrihinnaindeksit ning kuidas see mõjutab tarbijahinnaindeksit.