Kuidas hinnata tööturul toimuvat?

Blogi
Postitatud 8. detsember 2023, 10.47 , analüütik Liina Kuusik, analüütik Tea Vassiljeva

Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.

Kui jagame töötute arvu või töötuse määra vastavalt vabade ametikohtade arvu või määraga, saame piltlikult öeldes teada, kui palju töötuid kandideerib ühele vabale ametikohale. Nõnda saadud suhtarv annab aimu sellest, kui tasakaalus on tööturul nõudlus ja pakkumine. Kui majandus kasvab, siis tavaliselt töötute arv ja töötuse määr väheneb ning vabade ametikohtade arv ja määr suureneb, seega ühe ametikoha kohta on vähem töötuid. Majanduslanguse perioodidel on töötuid rohkem, vabu ametikohti jääb vähemaks ning palju töötuid kandideerib korraga vähestele vabadele ametikohtadele. Kui korraga suurenevad nii vabade ametikohtade kui ka töötuse näitajad, viitab see tööjõu ja töökohtade halvemale sobitumisele, kas siis asukohtade (töökohad ei asu seal, kus inimesed tööd otsivad) või ametialade (töökohti ei ole nende ametite inimestele, kes tööd otsivad) lõikes. Samade näitajate üheaegne vähenemine viitab aga tööjõu nõudluse ja pakkumise paremale sobitumisele.

Joonisel on värviliste tulpadena toodud töötuse määr ja vabade ametikohtade määr ning joonega töötuse ja vabade ametikohtade määra suhtarv aastatel 2009–2022. Nagu näeme, oli viimane kõrgeim majanduskriisi ajal aastatel 2009–2010 ning hakkas langema alates 2011. aastast, mil töötuse määr pöördus langusesse ja vabade ametikohtade arv tõusu suunas. Näiteks aastal 2010, mil suhtarv oli kõrgeim, oli väga suure hulga töötute kohta (töötuse määr oli 16,7%) väga vähe vabu töökohti (vabade ametikohtade määr oli 1%). Alates 2011. aastast näeme, et olukord hakkas stabiliseeruma ning suhtarv oli väikseim 2019. aastal, mil tööd otsivaid inimesi oli vähe (töötuse määr 4,4%) ja nõudlus tööjõu järele suur (vabade ametikohtade määr 1,8%). Pärast koroonakriisist põhjustatud raputust nägime aastatel 2021–2022 taas positiivset arengut, mil töötuse määr vähenes, vabade ametikohtade oma kasvas ning suhtarv liikus languse suunas.

6. detsembril avaldas statistikaamet uudise, et 2023. aasta III kvartalis oli Eestis 12 040 vaba ametikohta, vabade ametikohtade määr oli 2,0% ning võrreldes aastataguse ajaga oli nende hulk langenud. Novembris avaldatud III kvartali töötute arv oli aga 54 800, töötuse määr oli 7,3% ning võrreldes aastataguse ajaga oli töötute arv kasvanud. Kui vabu ametikohti on jäänud aasta jooksul vähemaks ja töötute arv on samas kasvanud, oleme praegu seega jahtuva majanduse faasis.

Milline oli Eesti olukord möödunud aastal Euroopa võrdluses? Järgneval joonisel on kõrvutavalt ära toodud töötuse määra ja vabade ametikohtade määra suhtarv Euroopa Liidu riikides 2022. aasta nelja kvartali keskmisena.

Näeme, et kõige madalamal on töötuse ja vabade ametikohtade määra suhtarvu kujutav joon Tšehhi, Madalmaade, Saksamaa, Austria, Malta ja Belgia puhul, kusjuures neist esimeses kolmes ületab vabade ametikohtade määr töötuse määra. See näitab, et neis riikides on pigem tööjõupuudus – töökohti jätkub, kuid potentsiaalsete töötajate hulk on madal. Suurt tööpuudust näeme aga graafiku paremasse serva jäävates Kreekas ja Hispaanias – töötuse määr on seal väga kõrge (vastavalt 12,5% ja 13%), samas on väga vähe vabu töökohti. Eesti asetus mullu suhteliselt Euroopa Liidu keskmise lähistele ja võime öelda, et 2022. aastal oli meil tööjõu nõudluse ja pakkumise suhe pigem stabiilne.

2023. aasta teises kvartalis oli Euroopa Liidu vabade ametikohtade määr 2,7% (euroala riikides 3%). Näitaja hakkas tõusma alates 2020. aasta kolmandast kvartalist, saavutades tipu 2022. aasta teises kvartalis. Ka siin näeme esiti koroonapandeemia ja hiljem mõningase majanduslanguse mõju. Kõrgeim oli vabade ametikohtade määr 2023. aasta teises kvartalis Madalmaades (4,7%) ning madalaim Rumeenias ja Bulgaarias (0,8%). Töötuse määr oli 2023. aasta teises kvartalis Euroopa Liidus keskmiselt 6,3%, madalaim oli see Maltal (2,5%) ning kõrgeim Hispaanias (11,6%).

 

Vabade ametikohade hulka loetakse kõik täitmata tasustavad ametikohad, mille täitmiseks tööandja tegutseb aktiivselt, on valmis tegema edasisi jõupingutusi sobiva kandidaadi leidmiseks väljastpoolt organisatsiooni ning kavatseb ametikoha täita kas kohe või kindlaksmääratud aja jooksul. Ametikohtade andmeid kogutakse Eesti ettevõtetelt küsimustikuga „Palk ja tööjõud.

Vabade ametikohtade määr on vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvust (hõivatud ja vabade ametikohtade summast).

Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: ta on ilma tööta (ei tööta uuringunädalal ühtegi tundi ega puudu ajutiselt töölt); ta on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama ja ta otsib aktiivselt tööd. Töötuse andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga, mille raames küsitletakse Eesti elanikke.

Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust (st töötavatest ehk hõivatud inimestest ja töötutest kokku) on töötud.

 

Detailsemad andmed tööturu kohta leiab statistikaameti andmebaasist (siit ja siit) ning statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi tööturu rakendusest tooturg.stat.ee.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

 

Täpsem teave:

Kai Kaljumäe
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9184
press [at] stat.ee

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 26. veebruaril ajavahemikus 14.00–18.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!