Otsingu tulemused

Eesti omavalitsused on väga erineva suuruse ja rahvastikustruktuuriga, mistõttu ei saa kõiki hinnata ühe mõõdupuu järgi. Palgastatistika põhjal teame, et ka sissetulekud varieeruvad omavalitsuste kaupa. Andmetele toetuv otsustusprotsess aitab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse erisusi, mis iseloomustavad just nende piirkonda. Statistikaameti kohalikele omavalitsustele suunatud juhtimislauad, kust muu hulgas leiab andmeid nii elanikkonna kui ka majanduse ja keskkonna kohta, on nüüdsest täienenud sissetulekute statistikaga. Euroopa statistikaameti (Eurostat) rahastatava projekti raames loodi

Igal aastal antakse Eestis välja arvukalt aastaga seotud tiitleid. Olgu selleks siis aasta loom, lind, seen, muld või putukas. Kuidas on aga looma- ja linnuriigi esindajate või erinevate puude nimed kasutusel Eesti perekonnanimedes?

Statistika tegemisel on Eesti elanikke ikka ja jälle jagatud maa- ja linnarahvaks, et neid siis kas omavahel või maa- ja linnarahva elu erinevates omavalitsustes võrrelda. Enne 2018. aastat eristati maa- ja linnarahvastikku asulatüübi alusel. Neid, kes elasid asulates, mis kandsid linna või alevi nimetust, loeti linnarahvaks, ja neid, kes elasid alevikes või külades, loeti maarahvaks. Paraku ei käinud asulate nimetused ajaga kaasas. Külad, mille rahvaarv edestas mitut linna, säilitasid „küla“ nimetuse ka siis, kui elanike arv küündis mitme tuhandeni. Esines ka vastupidiseid juhtumeid, näiteks

„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva

Aasta jooksul kaasatakse uuringusse kokku 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulutuste päevikut, mida saab täita nii veebis kui ka paberil. Leibkonna eelarve uuring viiakse läbi kord viie aasta jooksul kõikides Euroopa Liidu riikides ning selle tulemused võimaldavad võrrelda eestlaste tarbimisharjumusi ka teiste liikmesriikidega. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul on leibkonna eelarve uuring üks suurimaid ja sisukamaid uuringuid, mida Eestis läbi viiakse. „Kutsun üles kõiki

Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6448 inimesega negatiivseks. Keskmine sünnitaja on järjest vanem 2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra

Leibkonna eelarve uuring algas 1. detsembril ning kestab aasta aega. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulupäevikut, kuhu märgitakse igapäevased kulutused. Päevikus ei küsita infot kommunaalkulude, eluasemelaenude, autoliisingute ja muude tarbekaupade järelmaksude ega ka regulaarsete sideteenuste kulude kohta. Esimeste uuringus osalejate jaoks algab päeviku täitmine 29. detsembril, päevikut saab täita nii veebis kui ka paberil. „Selleks, et me saaksime terve aasta lõikes ülevaate leibkondade kulutustest, et piltlikult öeldes oleksid sees