Aasta puu, loom või lind – kellenimelisi on Eestis enim?
Igal aastal antakse Eestis välja arvukalt aastaga seotud tiitleid. Olgu selleks siis aasta loom, lind, seen, muld või putukas. Kuidas on aga looma- ja linnuriigi esindajate või erinevate puude nimed kasutusel Eesti perekonnanimedes?
Eesti elanike hulgas on kasutusel enam kui 150 000 erineva kirjapildiga perekonnanime. Nende sekka kuulub arvukalt abiellumisel võetud liitnimesid ja välismaalaste nimesid, mistõttu on ligi 77 000 perekonnanime ainulaadsed ehk neid kannabki vaid üks Eesti elanik.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Kristjan Erik Loigu sõnul leiab levinumate nimede seast tihti erinevaid looduslikke elemente. „Näiteks Eesti levinuim perekonnanimi on Tamm, sellele järgnevad Saar ja Mägi,“ tõi Loik välja.
Aasta puu on haab
Eesti Looduse toimetus valis 2026. aasta puuks hariliku haava. Keskkonnaagentuuri andmetel on haab Eestis levikult neljas-viies puuliik. Perekonnanimede statistikast selgub, et nime Haab kandjaid on Eestis 106. Haavast on ka palju variante, näiteks nime Haava kannab 110, Haavik 81 inimest. „Kõige rohkem on nime Aavik kandjaid (724), kui eeldada, et see nimi on samuti haavapuust tuletatud,“ ütles Loik. Mõnekümne esindajaga on levinud ka sarnased perekonnanimed, nagu Haavasalu, Haavapuu, Haavamäe jt.
Puud on Eesti perekonnanimede seas vaieldamatult kõige sagedasem temaatika. Eesti levinuim perekonnanimi, mida kannab 5157 inimest, on Tamm. Esikahekümnest lausa kaheksa nime on mõne puu järgi.
Perekonnanimede esisajas on veerand nimedest mõne puu järgi või puuga seotud. Kokku on Eestis ligi 40 000 inimest, kelle perekonnanimi on 25 levinuima puutemaatilise perekonnanime hulgas. Eksootilisematest mahub tabelisse näiteks Palm, kelle nimelisi on Eestis ligi 900.
Loigu sõnul ei ole huvitaval kombel puunimetustel põhinevad perekonnanimed Eestis ühtlaselt jaotunud. „Võttes aluseks needsamad 25 levinumat perekonnanime, näeme, et absoluutarvudes on nende hulgas enim harjumaalasi, kuid arvestades, et pool Eestit elab Harjumaal, ei ole selles midagi üllatavat,“ ütles ta ja lisas, et huvitavam on vaadata suhet 1000 elaniku kohta. „Selle järgi saab kuulutada Eesti puunimeliste põhikantsiks Saaremaa. Seal on 64 perekonnanime 1000-st seotud mõne puuteemalise nimega, samas kui Eesti keskmine on 27. Enamgi veel, vaadeldud 25 puunimest on lausa 11 kõige populaarsemad Saaremaal,“ kommenteeris Loik.
Saaremaale järgneb Jõgevamaa, kus on 1000 elaniku kohta 55 puuteemalise perekonnanime kandjat. Nii Saaremaale kui ka Jõgevamaale on paar nime veidi omasemad. Perekonnanimi Kuusk on Saaremaal peaaegu kaks korda rohkem levinud kui järgmises maakonnas ja perekonnanimi Pärn on Jõgevamaal ligi kaks korda rohkem levinud kui järgnevas maakonnas.
Aasta loom on siil
Tänavuse aasta looma arvukuse kohta Eestis ei ole andmeid. Küll aga annab looduskalender teada, et Eestis elab kaht liiki siile – harilik siil ja kaelussiil. „Nimestatistikas siili liike eristada ei saa ja peab leppima teadmisega, et perekonnanime Siil kannab 105 inimest. Populaarsuselt on see alles kolmanda tuhande alguses. Pooled Siilid elavad Harjumaal, kuid kõige kõrgem on Siilide kontsentratsioon hoopiski Läänemaal,“ rääkis Loik.
Loomatemaatika jääb üldiselt populaarsuselt puudele alla. Ehkki kõigi nimede esikümnesse kuulub ka kaks looma, peab loomanimede esikümne koostamiseks läbi vaatama üle 300 perekonnanime. Inimeste lemmikute nimed on varieeruva populaarsusega. Perekonnanime Koer ei kanna keegi, samas Kassi-nimelisi on üle 200. Hobuseid, Sigu ja Lehmi samuti ei ole, kuid Kitsi on üle 200 ja Hiiri üle 100.
Absoluutarvudes elab kõige rohkem loomanimelisi Harjumaal, kuid suhtarvudes on loomanimetustel põhinevad perekonnanimed koondunud rohkem Lõuna-Eestisse. Keskmiselt on kaheksal inimesel 1000-st mõni esikümnesse jõudnud looma nimi perekonnanimeks. Viljandimaa näitaja on 18 nimekandjat 1000 kohta, järgnevad Võrumaa (17) ja Valgamaa (16). Karude, Põtrade, Oravate ja Huntide suhtarv on samuti kõrgeim Viljandimaal.
Aasta lind on piiritaja
Ornitoloogiaühingu valitud aasta linnu piiritaja nimetust ei kanna Eestis perekonnanimena keegi, nagu ka 2025. aasta linnu kormorani nimetust. Enne seda oli aasta lind kägu ja selle perekonnanimega inimesi on Eestis 269. Suhtarvult on Kägusid enim Järvamaal, kus pesitseb neist kuuendik.
Kümne populaarseima linnunimetuse suverään on kukk, mis on esindatud perekonnanimedega Kukk (2490), Kikas (638) ja Kikkas (511). Kukk on ka ainus linnunimetus, mis jõuab kõigi perekonnanimede esikümnesse. Võrdlusena olgu ka esile toodud, et 61 inimese perekonnanimi on Kana. Eesti rahvuslinnu suitsupääsukese nimetust ei kanna perekonnanimena keegi, kuid Pääsuke on 157 inimese ja Pääsukene 27 inimese perekonnanimi.
Geograafiliselt on linnunimed rohkem esindatud taas kord Lõuna-Eestis. 18 inimest 1000-st Valgamaal, 15 Võrumaal ja 14 Viljandimaal kannavad mõnd esikümnes leiduvat linnuteemalist perekonnanime. Ühe erandiga, Teder Valgamaal, ei ole ühtegi sellist linnunime, mis domineeriks ühes kindlas maakonnas rohkem kui teistes.
Lisaks erinevatele puudele, lindudele ja loomadele saab perekonnanimeks olla ka lihtsalt Mets, Loom või Lind. Loigu sõnul väljub sellest võistlusest võitjana Mets, kellenimelisi on Eestis 1423. „Suhtarvult on Mets populaarseim Saaremaal, mis on ka ainuõige arvestades selle maakonna üldist puudelembust perekonnanimede hulgas,“ põhjendas Loik. Perekonnanime Lind kannab 769 inimest ja seda on suhtarvult enim Hiiumaal. Perekonnanimest Loom aga statistikat teha ei saa.
Statistikaameti nimede rakendus ja nimede statistika näitab nimesid rahvastikuregistri 01.01.2026 väljavõtte järgi.
Uuri täpsemalt statistikaameti nimede rakendusest!
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
Statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)