Statistikaameti juhtimislaudadelt leiab nüüd piirkondliku sissetulekute statistika

Eesti omavalitsused on väga erineva suuruse ja rahvastikustruktuuriga, mistõttu ei saa kõiki hinnata ühe mõõdupuu järgi. Palgastatistika põhjal teame, et ka sissetulekud varieeruvad omavalitsuste kaupa. Andmetele toetuv otsustusprotsess aitab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse erisusi, mis iseloomustavad just nende piirkonda. Statistikaameti kohalikele omavalitsustele suunatud juhtimislauad, kust muu hulgas leiab andmeid nii elanikkonna kui ka majanduse ja keskkonna kohta, on nüüdsest täienenud sissetulekute statistikaga.

Euroopa statistikaameti (Eurostat) rahastatava projekti raames loodi iga omavalitsuse juhtimislauale uus teemaplokk nimetusega „Sissetulekud ja toetused“. Edaspidi on võimalik omavalitsuste kaupa näha, kui suure osa elanike sissetulekutest moodustavad peretoetused, töötulu või hoopis pensionid. 

Vajalikud andmed pärinevad riiklikest registritest 

Sellises mahus ja täpsusega piirkondlik statistika sai võimalikuks tänu arvukate riiklike registrite andmete kombineerimisele. Registriandmed võimaldavad infot kuvada kohaliku omavalitsuse täpsusega, ent nende kasutamisel on ka mõningaid piiranguid. Eri andmekogude kvaliteet ja täpsusaste võib olla erinev ning kõigi tululiikide kohta ei ole registritest infot saada. Ka on teada, et näiteks tasuta bussisõit või soodsam praamipilet mõjutab inimeste otsuseid, millises omavalitsuses oma elukoht registreerida. Siiski on juhtimislaudadele koondatud parim võimalik saadaolev info, mis katab suurema osa erinevatest sissetulekuallikatest.

Sissetulekud ja toetused on jaotatud kümnesse rühma: 

1. perehüvitised ja -toetused,

2. pensionid,

3. töötutoetused ja töötushüvitised,

4. töövõimetusega seotud toetused,

5. toitjakaotuspension,

6. tervisega seotud hüvitised,

7. toimetulekutoetus,

8. tööga seotud tulu,

9. investeerimisega seotud tulu, 

10. muud toetused ja hüvitised. 

Sõltuvalt rühmast on olemas ka alljaotused (näiteks lasterikka pere toetus). Juhtimislaudade struktuur järgib sissetulekute rühmitamise loogikat, st andmed on esitatud samade rühmade ja alljaotuste kaupa. Iga sissetulekuliigi kohta on 3–5 arvulist näitajat. Nendeks on omavalitsuste elanike arv, kes vastavat sissetulekut saavad, sissetulekute kogusumma ja suurus ühe elaniku kohta. Võimalusel on sama info esitatud ka leibkondade arvestuses. Sissetulekute andmed on arvutatud aastate kaupa. 

Joonis 1. Näide statistikaameti juhtimislauast

Juhtimislaud koondab olulised näitajad mugavalt kokku

Sissetulekute statistika on välja toodud juhtimislaual, mis annab koondpildi kõige olulisemast infost ning andmed on kasutajatele mugavalt kättesaadavad. Visualiseeritud info loob kiire ja täpse pildi, kui suur on erinevat liiki tulu saajate osakaal Eesti linnades, valdades ja maakondades. Juhtimislaudadel olevaid andmeid on lihtne jagada: andmegraafikuid on võimalik alla laadida, jagada viitena ja kuvada näiteks oma veebilehel ja esitlustel.

Sissetulekute ja toetuste piirkondlik statistika on avaldatud Eurostati projekti Urban Audit toel ja põhineb mikrosimulatsioonimudeli EUROMOD jaoks riiklike registrite andmete põhjal koostatud andmestikel. Andmete uurimisel, kasutamisel ja tõlgendamisel tuleb arvestada, et tegemist on eksperimentaalstatistikaga, mille käigus kasutatud metoodika erineb mõnevõrra teiste sarnaste näitajate arvutamisest. Näiteks töise tulu puhul on eesmärk kuvada ühe aasta jooksul omavalitsuse elanike poolt teenitud tulu. See erineb ametlikust palgastatistikast, kus võetakse arvesse ka töökoormus ja töötamise kestus ning mida reeglina avaldatakse kuises arvestuses. Seetõttu ei pruugi need andmed olla võrreldavad statistikaameti teistes sama valdkonna tabelites avaldatuga. Isikuandmete kaitseks on arve ümardatud ja väikesed väärtused tabelitest eemaldatud. Juhtimislaudadele kuvatud statistikat leiab ka andmebaasist ja täpsem sisuline kirjeldus on välja toodud metoodikadokumendis.