Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel müüsid kalakasvatusettevõtted 2021. aastal 849 tonni ehk kokku rohkem kui 4,3 miljoni euro väärtuses kaubakala ja vähki. Toidukalamarja müüdi aga rekordilises koguses.

Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.

ISSN 1406-1783 ISBN 978-9985-74-564-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 440 lk Ilmus: 29.07.2015 Traditsiooniliselt annab statistika aastaraamat ülevaate keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu olukorrast 2014. aastal võrdluses kolme-nelja varasema aastaga. Kokkuvõtliku pildi majanduses ja ühiskonnas toimunud muutustest annab majandus- ja sotsiaalülevaade, samuti Eestit iseloomustavad teemakaardid. Iga käsitletava valdkonna kohta on aastaraamatus ülevaatlik artikkel, mida täiendavad tabelid ja joonised. Eesti kohta maailmas aitavad iseloomustada võrdlused teiste riikidega

Kui valitsus otsustab kehtestada mõne maksu, on vaja analüüsida, mida see kulude ja tulude mõttes tähendab. Kui poliitikud annavad enne valimisi lubadusi, on mõistlik analüüsida, kas neid on ka võimalik täita. Selliste ja paljude teiste teemadega tegelebki eksperimentaalstatistika.

Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb inimest, kes saab õnnetuses vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Tavapärased õnnetused on sporditraumad, liiklusavariid ja tööõnnetused. Statistikaameti analüütiku Egle Looritsa sõnul näitavad selle aasta kolmanda kvartali andmed sarnast trendi eelmise aastaga, kus nii õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht kui ka väljamaksed Eesti elanike seas pidevalt kasvasid. „Õnnetusjuhtumikindlustuse maksete maht suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,4%. Hüvitisi maksti kolmandas kvartalis välja 890 000 euro eest, mis

Elame andmeühiskonnas, kus pea igast meie tegevusest jääb maha jälg. Seega on riigil ja ettevõtetel meie kõigi kohta väga palju andmeid, mille toel teha otsuseid ja viia ellu tulevikupoliitikaid. Paides toimunud Arvamusfestivali vestluses „Sinu andmed riigi käes – mida sa sellest kasu saad?“ tõstsime esile andmemaailma võimalused ja ohud ning arutlesime, kuidas saaksime olemasolevaid andmeid parimal võimalikul viisil kasutada, et pakkuda Eesti elanikele vajalikke ja heaolu tõstvaid teenuseid.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis mahepõllumajandusmaad 225 300 hektarit, mis on 22,8% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Sellest 92% oli täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja ülejäänu veel üleminekuajal. Mahepõllumajandusmaa pind vähenes aastaga 2,5% ja tegevuse lõpetas 78 mahetootjat.

Eesti veondusettevõtted teenindasid 2017. aastal sama palju sõitjaid kui aasta varem ning kaubavedu tonnides vähenes maanteel, kuid suurenes raudteel, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 103 vaba ametikohta, mis on 28% rohkem kui 2020. aastal samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligi 7500 inimest.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot.