Statistikaameti andmete kohaselt oli teises kvartalis tööjõus osalemise määr 70,4%, tööhõive määr 65,4% ja töötuse määr 7,1%. Töötuid oli 49 400, mis on 14 400 võrra rohkem kui esimeses kvartalis.
Ettevalmistused 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduseks kestavad mitmendat aastat. Infosüsteemi arendustöödega paralleelselt käib tihe koostöö erinevate asutuste ja ministeeriumitega. Traditsiooniline loendus toimub sel korral registriandmete alusel, mistõttu on koostöö keskmes Eesti registrites olevate andmete kvaliteedi tõstmine, kirjutab aasta algusest rahva ja eluruumide loenduse projekti juhtiv Svetlana Raudonen.
Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.
Seoses koroonaviiruse levikuga jätkab statistikaamet iga nädal surmade esialgse arvu avaldamist. Kiirstatistika abil näidatakse nädala jooksul surnud Eesti elanike arvu ja jaotust soo ning vanuserühmade kaupa.
Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.
Töökultuur ja töö tähendus on ajas palju muutunud. Peale sissetuleku teenimise ja põhivajaduste rahuldamise oodatakse töökohalt üha enam ka enese arendamise ning teostamise võimalusi. Tööelu kvaliteet ühiskonna tasandil tähendab tervist säästvaid ja erioskusi nõudvaid ametikohti võimalikult paljudele inimestele, et tagada kõrge tööhõive ja tootlikkus. Tööandjad loodavad tööturult leida sobivate oskustega inimesi. Töötada soovitakse turvalisel, kindlal ja huvitaval ametikohal, mis võimaldab töö kõrvalt panustada ühiskondlikku tegevusse ja nautida täisväärtuslikku pereelu. Tööelu kvaliteedi
Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris Eesti majutusettevõtetes 96 000 turisti, kes veetsid seal kokku 184 000 ööd. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes oli külastajaid 57% vähem.
Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.
Statistikaamet koostöös mobiilioperaatoritega jätkab iga päev liikumise monitoorimist, mille tulemusi saab jälgida kaardil. Viimaste nädalate andmed kinnitavad, et eriolukorra ajal veedavad inimesed rohkem aega kodus ja liiguvad päeva jooksul lühemaid vahemaid.