Otsingu tulemused

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase seitsme aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Kreekast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 63 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Allan Aroni sõnul vähenes kaupade eksport aastases võrdluses viimati 2024. aasta augustis. „Ekspordi kahanemist mõjutas selle aasta augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Eksport liikmesriikidesse küll kasvas 3%, kuid liiduvälistesse riikidesse kahanes lausa 16%,“ kommenteeris analüütik. „Euroopa Liidu välistest riikidest

Väliskaubanduse küsimustiku Intrastat selle aasta esimesed andmed tuleb jaanuari kohta esitada 14. veebruariks. Seda tuleb teha kõigil ettevõtetel, kelle Euroopa Liidu liikmesriikidega peetava kaubavahetuse käive ületab vastava statistilise läve. Kaupade lähetamisel on statistiline lävi 130 000 eurot ja kaupade saabumisel 230 000 eurot.

Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 3,9 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,3 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes kaupade eksport 13% ja import 14%.

Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.

Kaubavahetuse puudujääk oli novembris 298 miljonit eurot, mis on 72 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas novembris kaupade eksport Euroopa Liidu riikidesse 7% ja import neist 2%. „Import liiduvälistest riikidest samuti suurenes, kuid eksport neisse vähenes 6% võrra. Peamiselt oli selle taga 2024. aasta novembrist väiksem kaupade väljavedu Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Venemaale viidi vähem eelkõige metsatöömasinaid ning kakaoube, Ameerikasse kahanes peamiselt kommunikatsiooniseadmete väljavedu,“ lisas analüütik

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019. aastal 4,3%. Möödunud aasta neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9%. Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot.

Väliskaubandusstatistika hõlmab kaupade ja teenuste eksporti ning importi Eesti ja partnerriikide vahel. Kui kaupade puhul on väliskaubandusstatistika aluseks nende füüsiline liikumine üle riigipiiri, siis teenuste puhul keskendutakse residentide ja mitteresidentide vahelistele tehingutele nende asukohast olenemata.