Teise kvartali majanduskasv oli rekordiline (parandatud 31.08.2021)
Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.
Pressiteates parandatud 31.08.2021 joonist "SKP muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga, I kvartal 2005 – II kvartal 2021".
Statistikaameti juhtivspetsialisti Robert Müürsepa sõnul tuleb praeguse kiire majanduskasvu puhul silmas pidada, et selle taga on peamiselt eelmise aasta väga madal võrdlusperiood, mil Eestis oli koroonakriisist tingitud eriolukord. „Valdav osa majanduskasvust tuli ettevõtlussektorist, mis on pärast eriolukorra lõppu jõudmas tagasi varasemale rajale. Märkimisväärne on ka see, et majanduskasv oli võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga 4,7%,“ täpsustas Müürsepp.
Enim panustasid majanduskasvu kiirelt taastunud töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Majandusele andis hoogu juurde ka info ja side tegevusala. Kaubandus hoogustus samuti, kogu eelneva aasta jooksul kasvu näidanud finantssektor jäi aga aasta varasemaga samale tasemele. Koroonapiirangutest tugevalt mõjutatud majutuse ja toitlustuse valdkond näitas küll kiiret kasvu, kuid kriisieelsest tasemest jäi tegevusala veel tublisti maha.
Suurimad muutused valdkonniti |
|
|
Majutus ja toitlustus Veevarustus Veondus ja laondus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Põllumajandus Energeetika |
+45% 🡡 +39% 🡡 +36% 🡡 -3% 🡣 -9% 🡣 -24% 🡣 |
Energeetika oli ainsaks majandust märgatavalt aeglustavaks tegevusalaks ja selle põhjused peituvad suvel toimunud kiires hinnakasvus.
Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos ehk 12,5%. Hästi läks kõigil tarbimisgruppidel, kuid eelkõige kasvasid kiirelt kulutused transpordile, riietele ja jalatsitele, vabale ajale ja meelelahutusele ning hotellidele ja restoranidele.
Maksulaekumine oli samuti hea, seda vedasid eelkõige käibemaksu ja aktsiiside laekumise suurenemine.
Investeeringud jõudsid koroonaeelsele tasemele ja hõlmasid peaaegu kõiki sektoreid ning põhivaraliike. Peamiselt paistis silma investeeringute kasv transpordivahenditesse, masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse. Vaid investeeringud eluruumidesse näitasid mõningast tagasiminekut.
Väliskaubandus jätkas uute tippude püüdmist, kui eksport kasvas 32,3% ja import 54,9%. Enim panustasid sellesse puittoodete ja töödeldud puidu, arvuti- ja elektroonikatoodete ning mootorsõidukite kaubavahetus. Teenuste poolelt suurenes arvutiteenuste kõrval taas nii äri- ja reisiteenuste kui ka transporditeenuste ost ning müük.
Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 4,3% ja võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga 13,9%.
Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.
Vaata ka rahvamajanduse arvepidamise valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka SKP virtuaalse pressikonverentsi esitlust:
Täpsem teave:
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181