Otsingu tulemused

Täna, 1. juunil avalikustab statistikaamet rahvaloenduse esimesed tulemused. Saame teada Eesti rahvaarvu, rahvastiku soolise ja vanuselise jaotuse, elanike paiknemise, erinevate rahvuste, emakeelte ja kodakondsuste esindatuse Eesti ühiskonnas ning mis on sealjuures aastakümnetega muutunud. Lastekaitsepäeva puhul toome eraldi välja ka lapsi puudutavad rahvaloenduse andmed.

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millisest riigist jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Uuenenud välimusega väliskaubanduse rakendus valiskaubandus.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Eesti lehmad annavad ulmelisi piimakoguseid ja tootjad võivad tippkvaliteediga piima üle uhkust tunda. Piima kokkuostuhind jääb meil aga sellest hoolimata teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka.

28. veebruaril lõppes rahvaloenduse teine etapp ehk kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikelt andmete kogumine. Sellega on loenduse küsitluste osa lõppenud, juulini jätkub aga andmete kogumine registritest, et loendatud saaksid kõik Eesti elanikud.

Kui majandus on madalseisus, energiakriisist räsitud ja elukeskkond peadpööritavalt muutlik, tekib tööandjatele tohutu surve kõikide muutustega kiiresti kohaneda. Palgaralli ja olelusvõitlus talentide pärast koguvad aina tuure. Kes pakub neljapäevast töönädalat, kes lubab piiramatut puhkust. Millised on aga tegelikult need väärtused, mis meie andekaid andmetarku statistikaametis rõõmsa ja motiveerituna hoiavad, jagavad tiimijuhid Katriin Põlluäär ja Eveli Voolens.

Statistikaamet tunnustas oma 100. sünnipäeval kahte suurettevõtet Stora Enso Eesti AS-i ja Norma AS-i korrektselt ja tähtaegselt esitatud andmete eest. Tunnustuse hea koostöö eest pälvisid ka Vaba Lava ja disainibüroo Velvet.

Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses 22,8% ja absoluutses vaesuses 1,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2% ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8%.

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).

Rahvaloendus jätkub veebruaris väiksemas mahus ja eelkõige telefoniintervjuude vormis – telefonitsi loendatakse kohustuslikku valimisse kuuluvate aadresside elanikke. 16. veebruari seisuga on esialgsete andmete põhjal loendatud üle 60% neist aadressidest, mille elanikele on vastamine kohustuslik. Kõige suurem vastamismäär on saavutatud Raplamaal ja Hiiumaal, kus on loendatud juba ligi 67% valimiaadressidest.