Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2021. aastal 2020. aasta keskmisega võrreldes 4,6%.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga samale tasemele ning tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 4,2%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 5,7% ja teenused 1,3% kallimad.

17. mail kell 11-16 toimub projekti Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO) virtuaalne lõpuseminar, millest saavad osa võtta kõik huvilised. Seminaril teeb ettekande ka statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra, kes räägib registripõhisest andmestikust elukoha, töökoha ja õppeasutuste vahel liikumise analüüsimiseks.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2022. aasta jaanuaris võrreldes 2021. aasta detsembriga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga 11,3%.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2023. aastal 2022. aasta keskmisega võrreldes 9,2%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid 2023. aastal toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnamuutused.

Tarbijahinnaindeks (edaspidi THI) iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnamuutust. Selles blogipostituses vaatame, mis komponentidest koosneb THI ja kuidas teda kokku pannakse ning kuidas see on seotud rahvusvahelise klassifikaatoriga ECOICOP5 (European Classification of Individual Consumption by Purpose 5).

Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.