Uudis
Uudis
Vaata, milline on statistikaameti 2027. aasta avaldamiskalender
Statistikaameti veebilehel on nüüd avalik 2027. aasta avaldamiskalender, kust poliitikakujundajad, ettevõtjad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka pressiteadete avaldamise kohta.
Uudis
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Uudis
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Uudis
Ehitushinnaindeks jäi kolmandas kvartalis võrreldes eelnevaga samaks
Statistikaameti andmetel jäi ehitushinnaindeks selle aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga samale tasemele, võrreldes 2023. aasta sama ajaga tõusis indeks 1,8%.
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes septembris aastaga 0,5%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.
Uudis
Tähista statistikapäeva ja ava aken andmemaailma!
Sel pühapäeval, 20. oktoobril tähistatakse üheksandat korda Euroopa statistikapäeva, mis seekord keskendub küsimusele, kuidas aitab riiklik statistika mõista ühiskonnas toimuvat. Kuidas aga jõuda andmeteni, mida riiklikud statistikategijad toodavad? Kuidas andmeid lugeda ja kuidas neist väärtust luua? Statistikaamet vaatas üle andmetarkuse 3 sammast.
Blogi
Statistikaameti andmekool #14: kuidas statistikaamet teab, et ma elan tegelikult Tartus, mitte Põlvas?
Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.
Uudis
Kuidas muuta andmete kasutamine riigis efektiivsemaks? Maksu-ja tolliamet jagab kogemust
Korrastatud andmevarad aitavad luua paremaid teenuseid maksumaksjatele ja hoida kokku riigi ühist raha. Nii kirjeldab maksu- ja tolliametis (MTA) andmevarade korrastamist juhtiv Alvar Pihlapuu andmehalduse kõige olulisemat eesmärki. Aga kuidas saada andmed korda? Statistikaamet ja MTA annavad nõu.
Blogi
Kuidas läheb meie keskkonnal?
Kuidas oleme hakkama saanud ökoloogilise tasakaalu säilitamisega? Kuivõrd suudame täita seatud keskkonnaeesmärke? Riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm tähistab oktoobris viiendat sünnipäeva ning sel puhul vaatasime tammelehtedelt lähemalt, kuidas läheb meie keskkonnal.
Uudis
Noore statistiku preemia võitja: tööjõumaksudest hoiavad enim kõrvale ühe töötajaga ettevõtted
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia saab sel aastal Alice Mikk, kes kaitses kevadel magistritöö TalTech majandusanalüüsi erialal teemal „Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil“. Mikku magistritöö eesmärk oli analüüsida erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega.
Uudis
Augustis kaubavahetus vähenes, enim Euroopa Liidu liikmesriikidega
Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta augustis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kaupade eksport 1% ja import 8%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi euro eest ja imporditi üle 1,6 miljardi euro. Kaubavahetuse puudujääk oli 169 miljonit eurot, mis on 122 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.
Uudis
Augustis kasvas välisturistide arv (parandatud 11.10.2024)
Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta augustis majutusettevõtetes 455 000 turisti, mida on 6% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturistide arv suurenes, siseturistide arv aga vähenes.
Uudis
Uudis
Septembris kallinesid toidukaupadest enim mahlad ja siirupid
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2024. aasta septembris võrreldes augustiga 0,3% ning tõusis võrreldes mulluse septembriga 3%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 1,5% ja teenused 5,5% kallimad.
Uudis
Tööstustoodangu maht vähenes augustis oluliselt puidutöötlemises
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta augustis püsivhindades 6% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 1,9%, kuid kahanes energeetikas 5,6% ja töötlevas tööstuses 6,4%.