Uudis
Uudis
Rahvusvaheline teatripäev: veerand eestimaalaste kultuurikulutustest on sündmuste külastused
Euroopa leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutavad eestimaalased kultuurile ligi 2,4% leibkonna eelarvest ning märkimisväärne osa sellest läheb kultuurisündmuste külastamisele. Keskmiselt kulutab eestimaalane kultuurile umbes 14 eurot kuus.
Uudis
Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Uudis
Uudis
Statistikaameti juhtimislaudadelt leiab nüüd piirkondliku sissetulekute statistika
Kui paljud Eesti linnade ja valdade elanikud teenivad tulu palgatöö või investeerimisega? Aga kui suur on peretoetuste saajate või pensionäride osakaal? Statistikaameti kohalike omavalitsuste juhtimislaudadelt leiab nüüd mugavalt koondinfo sissetulekute kohta.
Blogi
Põllumajandusmaa rendihind maakondades
Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.
Blogi
Enamikust Eesti paikadest jõuab haiglasse 30 minutiga
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90% Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel, seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.
Blogi
Üksikvanematest Eestis
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%.
Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega.
Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi
Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%).
Blogi
Üksikvanematest Eestis
2011. aasta rahvaloenduse andmetel kasvavad Eestis igas seitsmeteistkümnendas leibkonnas alaealised lapsed koos üksikvanemaga. Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%, 2000. aastal 25%.
Selles analüüsis keskendutakse üksikvanematele klassikalises mõttes – juttu tuleb alla 18-aastaste lastega üksikvanemaleibkondadest ning välja jäetakse need üksikvanemad, kes elavad koos täiskasvanud lastega.
Üksikvanemaleibkonnad elukoha järgi
Üksikvanemaid elab keskmiselt rohkem kolmes maakonnas – Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal (vastavalt 45%, 11% ja 12%).