Uudis
Uudis
Vaata, milline on statistikaameti 2027. aasta avaldamiskalender
Statistikaameti veebilehel on nüüd avalik 2027. aasta avaldamiskalender, kust poliitikakujundajad, ettevõtjad, ajakirjanikud ja teised andmehuvilised leiavad infot nii andmebaasi lisanduvate andmete kui ka pressiteadete avaldamise kohta.
Uudis
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Uudis
Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Uudis
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Blogi
Kas vabariigi sajandaks aastapäevaks on inglise keel Eesti riigikeel?
Aastal 2011 läks Eesti üle eurole. Kas aastal 2018 läheme üle inglise keelele? Üks põhjus oodata 2011. aasta rahvaloenduse tulemusi.
Pealkirjas toodud küsimus, mis esmapilgul paistab lausa rumalana, on kindlasti selline, mille tekkimine nõuab lähemat selgitamist. Selgitus ise on üsna lihtne. Arengufondi visioonidokumendis „Visioonipäevad Meie Eesti: kokkuvõttev analüüs.
Blogi
Majanduskriisi haripunktis oli enamik töötajaid rahul nii töö kui ka töösuhte kindlusega
Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada.
Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%).
Blogi
Majanduskriisi haripunktis oli enamik töötajaid rahul nii töö kui ka töösuhte kindlusega
Statistikaameti tööelu-uuringu andmetel oli 2009. aastal 89% töötajatest oma tööga rahul. Töösuhte kindlusega oli rahul 81% töötajatest, mis on positiivne näitaja, kuna uuring tehti ajal, mil Eestis oli majanduskriis jõudnud haripunkti ja paljud inimesed kaotanud töö. Samas ei saa täheldamata jätta, et viiendik töötajaid kahtles oma töösuhte kindluses ja kartis töö kaotada.
Enamik töötajatest oli rahul tööülesannete (90%) ning töö- ja puhkeaja korraldusega (88%).
Blogi
Kaubandusettevõtete kasumist, juurdehindlusest ja kaubavarude müügiajast
2010. aasta III kvartalis hakkasid kaubandusettevõtted majanduskriisist toibuma. See väljendub eelkõige kasumi taastumises ning buumieelsele 2004. aasta tasemele jõudmises. Kaubanduslik marginaal (kaupluste juurdehindlus kaupadele) on samuti tõusnud võrreldes senise madalaima seisuga 2009. aasta III kvartalis, kuid buumieelsele tasemele pole veel jõudnud. Tegevusalati on majanduskriisist taastumine olnud väga erinev.
Blogi
Kaubandusettevõtete kasumist, juurdehindlusest ja kaubavarude müügiajast
2010. aasta III kvartalis hakkasid kaubandusettevõtted majanduskriisist toibuma. See väljendub eelkõige kasumi taastumises ning buumieelsele 2004. aasta tasemele jõudmises. Kaubanduslik marginaal (kaupluste juurdehindlus kaupadele) on samuti tõusnud võrreldes senise madalaima seisuga 2009. aasta III kvartalis, kuid buumieelsele tasemele pole veel jõudnud. Tegevusalati on majanduskriisist taastumine olnud väga erinev.
Uudis