Otsingu tulemused

Täpsustasime lauses "Eluaseme rühmas olid suuremad mõjutajad elektri 6,1%, torugaasi 44,5%, segaolmejäätmete äraveo 56,6% ning puitkütuse 10,6% hinnatõus" prügiveo mõistet ning asendasime selle segaolmejäätmete äraveoga. Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõus pärast mitmekuist aeglustumist jälle kiirenenud. „Aasta lõikes on hinnatõusu kõige rohkem mõjutanud transpordi ja eluasemega seotud hindade kallinemine, kuid vastupidist mõju on avaldanud toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ kommenteeris Veski. Võrreldes 2025. aasta septembriga

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul palgakasv 2025. aastal aeglustus. „Olgugi et palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal, kus aastane palgatõus oli üle 6,5%,“ lausus Vaikmets. Vaikmets kirjeldas, et kõige kõrgem brutokuupalk oli 2025. aastal Harju maakonnas (2336 eurot), kus palk kasvas aastaga 5,3% ja Tartu maakonnas (2112 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,9%. „Harjumaa keskmine palk oli kõrgeim Tallinnas (2451 eurot), Tallinnast

Oleme Eestis digiriiki üle 20 aasta rajanud, sel teel kaugele jõudnud. Viimast näitab nii eestimaalaste ja e-residentide poolt kõrge teenuste kasutamise määr kui ka rahvusvahelised võrdlused. Ometi pole digiriik Tallinna linna moodi kunagi valmis, meil on ka Eestis ses vallas nii mõndagi alles pooleli.

Järgmisel aastal kogub statistikaamet infot 77 küsimustikuga, mis hõlmavad väga eriilmelisi valdkondi – keskkonnast turismini ja põllumajandusest palkadeni. Mida täpsemad andmed statistikaametisse jõuavad, seda adekvaatsema ja usaldusväärsema pildi annavad need Eesti majanduse ja ühiskonna käekäigu kohta. Siin on oluline iga ettevõtja panus – väikestest suurteni. Halduskoormuse vähendamine on statistikaameti prioriteet Mõistagi tähendab aruannete täitmine ettevõtjatele olulist ajakulu. Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk ütles, et statistika tegemisel kasutatakse

Pressiteadet on parandatud 11.03.2026. Palume lugeda õigeks punasega märgitud andmed. Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhtelise vaesuse määr näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. „Suhtelises vaesuses elavad inimesed ei ela otseses puuduses, kuid nad ei saa endale lubada sellist elatustaset, mida peetakse ühiskonnas tavapäraseks,“ ütles ta. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 263 200 inimest, keda on pea 11 600 võrra vähem kui 2023. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus

Eesti omavalitsused on väga erineva suuruse ja rahvastikustruktuuriga, mistõttu ei saa kõiki hinnata ühe mõõdupuu järgi. Palgastatistika põhjal teame, et ka sissetulekud varieeruvad omavalitsuste kaupa. Andmetele toetuv otsustusprotsess aitab kohalikel omavalitsustel võtta arvesse erisusi, mis iseloomustavad just nende piirkonda. Statistikaameti kohalikele omavalitsustele suunatud juhtimislauad, kust muu hulgas leiab andmeid nii elanikkonna kui ka majanduse ja keskkonna kohta, on nüüdsest täienenud sissetulekute statistikaga. Euroopa statistikaameti (Eurostat) rahastatava projekti raames loodi

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

Eesti on loonud maailma ühe arenenuma digiriigi, kuid paljud ühiskondlikult olulised otsused jäävad endiselt puudulike või killustatud andmete taha. Sageli ei ole probleem selles, et andmeid ei oleks, vaid vajalik teave paikneb eri avaliku ja erasektori organisatsioonides ning seega jääb nende täielik potentsiaal kasutamata. Samal ajal võimaldaks andmete turvaline ristkasutus kujundada tõhusamaid teenuseid, parandada näiteks transpordikorraldust ja teha paremaid otsuseid nii riigi kui ka inimeste jaoks. Arutelu käigus uuritakse, mis takistab Eestis andmete laiemat kasutamist. Kas peamine

Statistikaameti uuringust „Infotehnoloogia ettevõttes“ selgub, et Eesti ettevõtted kasutavad järjest rohkem tehisintellekti tehnoloogiaid (AI), samuti on tõusnud andmeanalüütika kasutamine.