Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15–29-aastast noort ehk 12,5% vastavast vanuserühmast. Nendest ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed (ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised). Võrreldes 2014. aastaga on tööturult, õpingutest ning koolitustest eemal olevate noorte arv vähenenud 4400 võrra.

Tänavu hajutas Statistikaamet esimest korda ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande (EKOMAR) esitamise tähtaegu ja sõltuvalt ettevõtte tegevusalast jäi see vahemikku 1.–8. juulini. Ligi 8000 aruandekohustusega ettevõttest esitas EKOMARi tähtajaks 44%.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2014. aasta I kvartalis 7200 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv 13% ja võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 3%.

Statistikaameti peadirektor, veidi üle kuu aja ametis olnud Urmet Lee soovib, et statistikaametist kujuneks platvorm, mille andmemajanduse peale tekivad Eestis uued ettevõtted ja kogutakse selge ja vajalik info avaliku sektori probleemide lahendamiseks.

Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Kaupade eksport vähenes augustis võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3% ja import 7%, teatab statistikaamet. Kõige enam mõjutas kaubavahetuse kahanemist mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid, elektrienergia) ekspordi ja impordi vähenemine.

„Meie palkade kasv on olnud hindade kasvust kiirem“ seisis Postimehe võrguväljaande esimese uudisena 16.08.2012. Jah, selle järeldusega oleme paljude aastate vältel juba harjunud ning võrreldes täiskoormusega töötaja keskmise brutokuupalga kasvu ja tarbijahinnaindeksi (THI) keskmist kasvu pika aja jooksul, on see väide õige. Inimestele tundub paraku teisiti.

Euroopa Liidu kultuuristatistikat uurides selgub, et Eesti täiskasvanud elanikud käivad vähem kinos, ent loevad rohkem kui Euroopa elanik keskmiselt. Kultuuristatistika jääb enamasti majandus- ja muu sotsiaalstatistika varju, seda püüab kompenseerida tänavu Eurostatis üllitatud mahukas kultuuristatistika taskuväljaanne. Mitmed elanikke puudutavad näitajad kannavad selles küll aastaarvu 2006–2007 (noil aastail oli mõnele isiku-uuringule lisatud kultuurimoodul), kuid ega kultuuri tarbimine või kultuuris osalemine muutu üleöö. Kultuuritarbimise puhul selgub, et kõige rohkem käivad kinos

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste

Taskuteatmik annab olulisemate statistiliste näitajate põhjal lühiülevaate Eesti eluvaldkondadest. Viimast aastat käsitletakse põhjalikumalt, muutusi kirjeldatakse kümne aasta pikkuste aegridadena. Eesti arengut võrreldakse Euroopa Liiduga. Vaatluse all on keskkond, rahvastik, tervishoid, sotsiaalne kaitse, haridus, kultuur, palk, tarbimine, hinnad ja hinnaindeksid, rahvamajanduse arvepidamine, rahandus, tööstus, põllumajandus, elamumajandus, kaubandus, transport ja side, turism jms. Lisatud on geograafilisi fakte Eesti kohta, samuti valitsussüsteemi, poliitiliste parteide ja välisesinduste