Statistikaameti andmetel on viimase aasta jooksul jäänud eriarstiabita 14,6%, hambaarstiabita 3,5% ja perearstiabita 2,7% seda vajanutest. Tervikuna on võrreldes 2019. aastaga paranenud nii arstiabi kättesaadavus kui ka inimeste hinnang oma tervisele.
Kes Eesti majanduses teenib raha ja kes mitte? Millise ettevõtte tegevus on mõtestatum ja ettenägelikum, kes aga teeb äris niisama aega parajaks, makstes sellele peale? Just neile küsimustele hakkab vastuseid otsima statistikaameti loodav väärtusahelate mudel.
Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.
Andmete olemasolu ning kasutamise ulatusliku mõju osas ühiskonna arengule ja inimeste igapäevale ei kahtle vast enam keegi. Ometi pole iial varem olnud andmete usaldusväärsus olnud sedavõrd oluline, kui juba üle kahe aasta kestnud kriisides. Vaktsineerimise korraldus, Ukraina sõjapõgenike majutus ja energiatoetuste maksmine on vaid mõned näited, kus riik on pidanud andmeid kiiresti igapäevase elu korraldamiseks kasutama.
Rahvusvahelisel avaandmete päeval, 6. märtsil pälvis statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt aasta parima visualiseerija tiitli. Tunnustuse tõid ametile kasulikud kliendirakendused.
Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?
Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.