Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr 73,9%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 6,4%.

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Statistikaameti andmetel peatus jaanuaris 2023 majutusettevõtetes üle 196 000 turisti, mis on 24% rohkem kui aasta varem samas kuus. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 5,3%, tööhõive määr 69,4% ja tööjõus osalemise määr 73,3%.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?

Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 oli esimese elektronkirja saatmisest siit Helsingisse möödas umbes aasta. Sealt edasi hakkas elektronposti kasutamine ja internet levima ülikoolidest ettevõttesse ja ka inimeste kodudesse. Tänapäeval ei kujuta enam ühegi ettevõtte tööd ette arvuteid ja internetti kasutamata. Statistikaameti analüütik Mari Soiela vaatas, kuidas on infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes aastate jooksul muutunud.

Just viimased kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Aga miks ikkagi siis usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Seda rahvaloenduse tiim koos ekspertidega arvamusfestivalil ka arutles.

Nädal tagasi kolmapäeval, 29. märtsil andis statistikaamet kõigile huvilistele võimaluse küsida 24 tunni jooksul ametilt kõike, mis puudutab andmeid. Esmakordselt toimunud küsimuste maratonil Küsimus24 esitati ligi 1400 küsimust, millest tänaseks on vastatud umbes 950.

Andmed ja statistika aitavad teha elus teadlikke ja kasulikumaid otsuseid. Kutsume nii andmenutikaid kooliperesid kui ka kõiki teisi statistikahuvilisi 20. oktoobril tähistama Euroopa statistikapäeva ja täiustama oma andmekirjaoskust.

Eesti kaubaveoautod* vedasid 2021. aasta esimesel poolaastal üle 12 miljoni tonni kaupa, mis on neljandiku võrra enam kui 2020. aasta samal perioodil. Selle aasta esimeses kvartalis vedasid Eesti ettevõtted maanteel 5,6 miljonit tonni, teises kvartalis aga juba üle 7 miljoni tonni kaupa. Võrreldes pandeemiaeelsete näitajatega ei ole veetud kauba kogus veel tagasi 2019. aasta tasemele jõudnud, kuid maanteekaubavedude mahud on taastunud. Maanteekaubavedusid analüüsis statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa.