Otsingu tulemused

Pärast kaks aastat kestnud langust lennujaamade sõitjateveos, külastas 2011. aastal Eesti lennujaamu ligi 2 miljonit sõitjat, mis oli 36% rohkem kui 2010. aastal.

Pärast kaks aastat kestnud langust lennujaamade sõitjateveos, külastas 2011. aastal Eesti lennujaamu ligi 2 miljonit sõitjat, mis oli 36% rohkem kui 2010. aastal.

Statistikaamet esitleb täna, 11. oktoobril ülevaadet „Edukus tööturul“, mis uuris kutse- ja kõrghariduse lõpetanute keskmist töist brutosissetulekut ning sotsiaalset seisundit tööturul.

ISSN 1736-7921 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 168 lk Ilmus: 25.03.2015 Kvartalikiri sisaldab eri valdkondade artikleid ühiskonnas olulistel ja päevakajalistel teemadel. Iga number pakub lisaks valitud statistikauudiseid nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning diagrammid, samuti Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika tegemise põhimõtete ja metoodika kohta. Sisukord Viljandi vald stardijoonel Tartu eeslinnastumine Sotsiaalne ettevõtlus Eestis Leibkonnad ja

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta veebruaris 9% rohkem toodangut kui eelmise aasta veebruaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.

Tööstusettevõtted tootsid 2017. aasta mais 13% rohkem toodangut kui eelmise aasta mais, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes nii energeetikas ja mäetööstuses, kui ka töötlevas tööstuses.

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2012. aastal lisaks hobuselihale ka põhjapõdra- ja krokodilliliha ning konnakoibi. Imporditud eksootilise liha kogus suurenes 2011. aastaga võrreldes 3,7 korda.

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Võrdse Palga Päeva tähistamiseks korraldab Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon igal aastal meeleolukat aktsiooni “Tilliga ja tillita“, mille käigus juhitakse tähelepanu naiste- ja meeste palkade erisusele. Kahjuks ei piirdu naiste- ja meestevahelise ebavõrduse ilmingud vaid palkade erinevusega.