Septembri eksport oli selle aasta suurim

Uudis
Postitatud 9. november 2020, 8.00

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11% ja import vähenes 4%. Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga kasvas eksport 1% ja import vähenes 5%.

Eestist eksporditi ja imporditi septembris kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse ülejääk oli 4 miljonit eurot ja puudujääk vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 165 miljoni euro võrra. Viimati oli kaubavahetuse bilanss positiivne 2010. aasta detsembris.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul toimus kolmandas kvartalis kaubavahetuse taastumine. „Septembris oli ekspordi käive selle aasta suurim, mis mõjutas positiivselt ka kogu kvartali arvestust. Ekspordi kasvu panustasid oluliselt elektroonikatööstus kommunikatsiooniseadmete ja põllumajandussektor teravilja välja viimisega,“ selgitas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport suurenes enim USA-sse ja Hiinasse, kuhu viidi mullusega võrreldes rohkem kommunikatsiooniseadmeid. Kõige enam vähenes eksport Taani ja Prantsusmaale. Taani veeti eelmise aastaga võrreldes vähem põlevkivikütteõli ning Prantsusmaale elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Võrreldes eelmise aasta septembriga suurenes 75 miljoni euro võrra elektriseadmete ning 31 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Kõige rohkem ehk 7 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74% kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 15% ja reeksport vähenes 1%. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu kommunikatsiooniseadmete, odra, nisu, rukki ja metallijäätmete väljavedu, enim kahanes põlevkivikütteõli eksport.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Venemaalt ja Leedust, kust kahanes kõige rohkem mootorikütuste import. Kaupade sissevedu suurenes enim Poolast, kust kasvas busside import.

Kaupadest toodi Eestisse kõige rohkem elektriseadmeid, transpordivahendeid, mehaanilisi masinaid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Enim vähenes mootorikütuste ja reeksporditavate buldooserite, laadurite import ning suurenes transpordivahendite sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2018–2020
Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2019–2020
Kuu Eksport, mln eurot Import, mln eurot Bilanss, mln eurot
2019 2020 muutus, % 2019 2020 muutus, % 2019 2020
KOKKU 10819 10219 -6 12017 10898 -9 -1199 -678
jaanuar 1158 1147 -1 1279 1162 -9 -121 -15
veebruar 1163 1089 -6 1251 1209 -3 -88 -119
märts 1239 1236 0 1406 1385 -1 -167 -149
I kvartal 3560 3472 -2 3935 3755 -5 -375 -284
aprill 1241 1017 -18 1389 1085 -22 -148 -68
mai 1335 1002 -25 1434 1090 -24 -100 -89
juuni 1175 1174 0 1283 1174 -9 -108 0
II kvartal 3750 3192 -15 4106 3349 -18 -356 -157
juuli 1174 1164 -1 1375 1290 -6 -201 -126
august 1148 1081 -6 1246 1197 -4 -98 -117
september 1186 1311 11 1355 1307 -4 -169 4
III kvartal 3508 3556 1 3976 3794 -5 -468 -238
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, september 2020
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1311 100 11 KOKKU 1307 100 -4
EL-27 860 66 4 EL-27 1020 78 -2
Euroala 19 riiki 615 47 4 Euroala 19 riiki 738 56 -5
EL-i välised riigid ja Suurbritannia 451 34 25 EL-i välised riigid ja Suurbritannia 287 22 -9
1. Soome 200 15 -1 1. Soome 173 13 -1
2. Rootsi 138 11 17 2. Saksamaa 144 11 2
3. Läti 120 9 15 3. Läti 124 9 -2
4. USA 96 7 39 4. Leedu 121 9 -12
5. Saksamaa 85 6 27 5. Poola 107 8 26
6. Leedu 75 6 -6 6. Rootsi 107 8 -8
7. Venemaa 61 5 -11 7. Venemaa 76 6 -33
8. Holland 44 3 14 8. Hiina 61 5 43
9. Norra 42 3 -8 9. Holland 52 4 -8
10. Taani 41 3 -27 10. Itaalia 33 3 -3
Eksport ja import kaubagruppide järgi, september 2020
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 1311 100 11 1307 100 -4 4
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 164 12 23 131 10 -6 33
Mineraalsed tooted (V) 128 10 -5 116 9 -30 13
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 67 5 -1 120 9 -8 -53
Kummi- ja plasttooted (VII) 43 3 6 79 6 5 -37
Puit ja puittooted (IX) 129 10 0 54 4 15 75
Paber ja pabertooted (X) 24 2 -6 23 2 -6 1
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 36 3 4 66 5 3 -30
Metall ja metalltooted (XV) 107 8 22 112 9 -8 -5
Mehaanilised masinad (84) 107 8 -5 131 10 -10 -25
Elektriseadmed (85) 218 17 53 172 13 6 45
Transpordivahendid (XVII) 87 6 2 162 12 15 -76
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 51 4 33 38 3 21 13
Mitmesugused tööstustooted (XX) 101 8 -1 37 3 -3 64
Muu 51 4 -6 65 5 -8 -14

Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Andmete ümardamise tõttu võib ridade summa erineda veeru kokkuvõtvast summast. Eesti väliskaubanduse visualiseeritud andmetega saab tutvuda statistikaameti rakenduses.


 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock

29. märtsil on statistikaameti infotelefon suletud. Häid pühi!