Ehitushinnaindeksi muutus oli 2011. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 1,5% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 3,2%, teatab Statistikaamet.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 5,0%, teatab Statistikaamet. Kvartalimuutust mõjutas enim tööjõu kallinemine, aastamuutust materjalide hinnatõus.
Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude alusel. Otsekulutused jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja kasutatav materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel arvestatakse nelja ehitisegruppi: eramud, korruselamud, tööstushooned ja ametihooned. Hinnainfo kogutakse valikuuringuga, mis hõlmab ehitus-, rendi- ja hulgimüügifirmasid ning kümne linna jaemüügiettevõtteid. Ehitushinnaindeks avaldatakse kord kvartalis.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2011. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,0% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 3,0%, teatab Statistikaamet.
Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 9443 vaba ametikohta, mis on 10% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 7000 inimest.
Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 8707 vaba ametikohta, mis on 16% vähem kui aasta enne seda samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 7000 inimest.
Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk möödunud aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1548 eurot, mis on 6,9 % kõrgem kui 2020. aastal. Palgakasv taastus pärast 2020. aasta aeglustumist pandeemiaeelsele tasemele.
Töötuse määr oli 2013. aasta I kvartalis 10,2%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga tööpuudus vähenes, kuid eelmise kvartaliga võrreldes suurenes. Teistest kiiremini kasvas 15–24-aastaste noorte tööpuudus.